...kes toimetas usinalt meiega linnas ja maal maakodus. Oma elu jooksul istus ta väga harva lihtsalt niisama, käed rüpes, ilma kudumistööta ja vestles sõbrannadega. Tavaliselt oli tal alati kiire – üks töö ajas teist taga.
Ema oli väga abivalmis: olles ise juba üle 80 aasta vana, aitas ta linnas naabrinaisi, kes olid põduraks jäänud ning käis neile poest süüa toomas. 80-aastaselt leidis ka armastus ta taas üles – selleks oli maakodu naabrimees. 80-aastasena armunult oli ta täpselt sama rõõmus ja kepsakas kui 18-aastane. Nii head ja õnnelikku ema polnud ma varem näinudki... Seda õnne jagus tal kuueks aastaks – kuni armsama surmani.
Sel aastal on mul esimene emadepäev ilma emata.