Jaak Ahelik: vanalinn ei tohiks olla muuseum, kust meelelahutus karmide keeldudega välja sunnitakse (7)

, Tallinna linnavolikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Ahelik
Jaak Ahelik Foto: Erik Prozes

Olen alates seitsmekümnendatest olnud tihedalt seotud Tallinna vanalinna ööeluga. Pidades nii bändimehe kui ka kõrtsipidaja ametit, puutun tahes tahtmata kokku pealinna ööelu murede ja rõõmudega, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Jaak Ahelik.

Tallinna vanalinn on väga oluline vaba aja veetmise koht nii kohalikele kui turistidele. Kuigi kontrollimatu alkoholitarbimine ja pidutsemine vanalinna ei sobi, ei ole jätkusuutlik lahendus ka vanalinn ööseks sulgeda.

Vanalinna äritegevuse piiramine kahjustab linna ettevõtluskeskkonda ning toob endaga kaasa turismitulude vähenemise.

Linna roll on tagada, et vanalinn oleks elamisväärne kodupaik, kuid pakuks samal ajal meelelahutusvõimalusi nii turistidele kui ka Tallinna elanikele. Vanalinnas on juba piiratud autodega liiklemist, Suur-Karja tänavale on toodud juurde turvatöötajaid, mitmed kõrtsid on kohtu kaudu sunnitud oma uksed sulgema ajal, kui nende põhiline klientuur alles saabuma hakkab. Need meetmed on parandanud vanalinna öist turvalisust, mõjudes samas ettevõtjatele kahjustavalt.

Linnaosavanema plaan vanalinna öine äritegevus sulgeda tänaseid probleeme ei lahenda, pidutsejad suunatakse mõnda järgmisesse kohta, vanalinna piiri taha. Leebemaid tingimusi otsivad asutused avaks uksed hoopis üle Vabaduse väljaku Pärnu maantee ja Tatari tänava piirkonnas või näiteks Rotermanni kvartali ümbruses. Ükskõik, kuhu inimesed ka pidutsema suunduvad, on ka seal kohalikud elanikud, kelle öörahu pidutsemine häirida võiks.

Vanalinna äritegevuse piiramine kahjustab linna ettevõtluskeskkonda ning toob endaga kaasa turismitulude vähenemise. Tallinna vanalinn ei tohiks olla muuseum, kust meelelahutus karmide keeldudega välja sunnitakse, sest sellisel juhul on suur osa turistidest valmis viima oma raha hoopis näiteks Riiga. Külastajate kadumine vanalinnast lööks tugevalt nii ettevõtjate kui ka Tallinna rahakoti pihta. Väiksem käive tähendab ettevõtjatele ka vähem võimalusi maksta töötajatele, mis omakorda toob kaasa kehvema teeninduskvaliteedi ning turistide veelgi vähenenud huvi Tallinna külastada.

Sulgemine ei suurenda turvalisust

Vanalinna ööseks sulgemine ei suurenda turvalisust, pigem vastupidi. Kui Tallinna vanalinn iga päev enne südaööd sulgeda, muutuks see öösiti samasuguseks tühjaks kummituslinnaks, nagu oli üheksakümnendatel. Vanalinna säilitamine meelelahutuspiirkonnana, kus pidutsemine oleks turvaline ja kontrollitud, nõuab linnalt rohkemaid turvameetmeid ja suuremat koostööd politseiga.

Tallinna linnaeelarve väärib vanalinna turvalisuse jaoks eraldi rida. Sellele ei pea ka tuluallikaid kaugelt otsima. Linnavalitsus tõstis 2014. aastal ilma igasuguse sisulise põhjenduseta vanalinna väliterrasside rendihinda 40 protsendi võrra. Täna peavad rentnikud maksma iga terrassialuse ruutmeetri eest 12 eurot kuus, mis kõigi vanalinna terrasside peale toob linnale sisse kopsaka summa. Seda raha peakski linn kasutama sihtotstarbeliselt ning suunama vanalinna öise turvalisuse suurendamisele. 

Lisaks turvameetmete suurendamisele on linna võimuses mõjutada probleemseid asutusi, et nende klientide seaduskuulekus ning viisakas käitumine oleks nende endi huvides. Korra hoidmiseks tänavail saab linn vajadusel suurendada kasvõi munitsipaalpolitseinike arvu vanalinnas. Olgugi, et munitsipaalpolitseiametil ei ole erilisi õigusi korrarikkujatega tegeleda, saavad nad koostöös politseiga probleemidele kiiremini jaole ning vormis ja helkurvestis vanalinnas ringi jalutavad munitsipaalpolitseinikud mõjuks korrarikkujatele hoiatavalt.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles