Viljandist. Mäherdust tagajärge see toob, kui inimesed enesevolil üheteise pääle kohut hakkavad mõistma, sellest annab järgmine, Helme kihelkonnas sündinud lugu tunnistust, mis 27. aprillil Viljandis Riia ringkonna-kohtu osakonna istumisel otsustaval oli.
Postimees 1892. aastal: hukatuslik omakohus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
27. vebruaril 1891. aastal oli keegi Eduard Erdelli nimeline mees Helme mõisa kõrtsi juures hobusevarguse päält kinnitabatud. Erdell seisis juba enne mitmekordse kahtluse all sellesama süü pärst. Teda viidud valla vangimajasse, kuhu aga mitmed mehed, kellel ajajooksul hobuseid varastatud, järele läinud. Kasak, kes teistega ühes nõuus olnud, toonud Erdelli luku tagant välja ja mehed püüdnud enne hääga tema käest teada saada, kas ta nende hobused on varastanud ja kuhu ta neid viinud. Süüalune aga ei ole nende küsimiste pääle vastanud, mille pärast mehed teda peksma hakanud ja nii rängasti, et Erdell üle öö vangi ära surnud.
Surnukeha arstilise läbivaatamise juures tulnud tehtud ülekohus valge ette ja peksjad anti kohtu kätte. Kohus mõistis valla kasaka 2 1/2 aastaks, peksjad aga, – 4 meest 2 aastaks ja 1 mehe ½ aastaks vangirootu. See lugu olgu igale ühele hoiatuseks. Üksgi inimene ei tohi teise pääle kohut hakata mõistma, selleks on kõrgema võimu poolest seatud mehed, kes ülekohut tarvilisel mõõdul karistavad. 4.05.1892