Clemens Fuest: milline näeb välja Brexit läbi Saksamaa silmade? (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister David Cameron
Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister David Cameron Foto: SCANPIX

23. juunil otsustavad Ühendkuningriigi valijad, kes nad lahkuvad Euroopa Liidust või mitte. Vaid nemad üksi omavad hääleõigust, kuid lahkumisotsuse («Brexit») poliitilist ja majanduslikku mõju hakatakse tundma üle kogu Euroopa, kui mitte kogu maailm, kirjutab Ifo Instituudi president ja majandusprofessor Müncheni ülikoolis Clemens Fuest.

Euroopa suurima majandusega Saksamaale oleksid Brexiti tagajärjed tõsised. Avalik arvamus on riigi sel teemal pooleks jaganud. Mõned kardavad, et Euroopa Liit muutuks vähem liberaalseks, kui Ühendkuningriik lahkub. Teised on solvunud Ühendkuningriigi arvamuse pärast, et neile võiks Euroopa Liidu liikmestaatus tähendada vaid endale sobivate osade valimist, ning ootavad kärsitult nende lahkumist. Kui mõelda vaid Brexiti majanduslikule mõjule, on Saksamaal palju kaotada ja peaaegu mitte midagi võita.

Investeeringud Saksamaale

Alustuseks muudaks Brexit piiriüleste ettevõtete investeerimisotsuste tegemist. Ühendkuningriik võib seista silmitsi välismaiste ettevõtete väljarändega, sest ettevõtted soovivad hoida oma olemasolu Euroopa Liidus. Pole põhjust arvata, et nad koliksid Saksamaale – näiteks mitmed USA piiriülesed ettevõtted koliksid tõenäoliselt Iirimaale.

Samal ajal muutuks kogu Euroopa Liit ja eriti Saksamaa investoritele vähem ligitõmbavaks. Ühendkuningriik oleks vaba leevendama regulatsioone ning alandama makse, et meelitada enda juurde investeeringuid, millele pole kindel jalgealune Euroopa Liidus vajalik. Ka see võib vähendada investeeringuid Saksamaale.

Teiseks usuvad mõned küll, et Brexiti tulemusena tõuseks Frankfurdi tähtsus finantskeskusena, kuid selline tulemus on ääretult ebakindel. Praegu on London Euroopa peamiseks finantskeskuseks isegi ilma Ühendkuningriigi eurotsooni kuulumiseta. Seetõttu võib arvata, et lähedus Euroopa Keskpangale pole rahanduses edukuse oluliseks teguriks.

Arvatavasti satuks Euroopa Liit kasvava surve alla võtta Londonilt regulatiivmeetmete abil äritegevust, kuid selle õnnestumise võimalikkus on lahtine küsimus. Deutsche Börse ja Londoni väärtpaberibörs on juba teatanud kavandatud liitumise edasiminekut, olenemata Brexiti referendumi tulemustest.

Isegi kui Londoni tähtsus finantskeskusena väheneb, korjavad osa äritegevusest üles väljaspool Euroopat asuvad keskused nagu New York ja Hong Kong. Äritegevuse, mis aga Euroopa Liitu liigub, võib endale napsata nii mõnigi Frankfurdi rivaal, näiteks Pariis.

Kolmandaks kannatavad tõenäoliselt Saksamaa eksportijad. 2015. aastal ületas kaubandus Ühendkuningriigiga eeldatud summat 50 miljardi euro väärtuses ning Saksamaa ekspordi koguväärtuseks oli umbes 89 miljardit eurot, mis moodustab kolm protsenti riigi SKPst. Vaid Prantsusmaa ja USA ostsid rohkem Saksa kaupu. Igasugust muudatust vastastikuses kaubanduses tunneks kogu riik.

See, kuidas Euroopa lahkumise tingimused täpselt kaubandust ja kapitali liikumist mõjutavad, sõltub Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kokkulepetest. Kui Ühendkuningriik jääks Euroopa siseturu osaks nagu Norra ja Island, oleks majanduslik kahju piiratud. Kahjuks on see aga ebatõenäoline.

Valulik lahkumine

Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kel on juurdepääs Euroopa ühisturule, peavad järgima enamikku Euroopa regulatsioone, mis just ongi Ühendkuningriigi EList lahkumise soovi põhjuseks. Lisaks sellele tahavad mõned Euroopa otsusetegijad tagada, et Brexit põhjustaks võimalikult palju valu, mis peletaks teisi Ühendkuningriigi eeskuju järgimast.

Kuulutades oma soovi lahkuda, rakenduks Ühendkuningriigile ELi asutamislepingu artikkel 50, mis sätestab lahkumiskokkuleppe saavutamise tähtajaks kaks aastat. Kui enne tähtaega kokkulepet ei allkirjastata, siis Euroopa Liidu liikmestaatus aegub. Vähemalt 35 protsenti häältest Euroopa Komisjonis oleks piisav, et takistada kokkulepet, mis muudaks Brexiti majandusliku kahju võimalikult väikseks.

Lõpetuseks oleks Brexit suureks tagasilöögiks Euroopa integratsioonile. Ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid jõuaksid ilmselt lihtsamini kokkulepeteni ühise poliitika osas, mis puudutab sise- ja välisturvalisust ning välispoliitikat, kuid Saksamaa jaoks oleks keerulisem võidelda vabakaubanduse eest ja kaitsepoliitika vastu.

Praegu on Euroopa Liidus rühm riike – Ühendkuningriik, Iirimaa, Holland, Tšehhi vabariik, Slovakkia ning Skandinaavia ja Balti riigid – kes on vabakaubanduse suhtes soodsalt meelestatud ning need moodustavad Euroopa Komisjonis umbes 32 protsenti häältest. See annab kaheksa protsendi häälteosalusega Saksamaale olulise rolli majanduspoliitilistes läbirääkimistes. Koos liberaalsete riikidega saab Saksamaa takistada komisjoni otsuseid, mis võimaldab ära kasutada Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelisi erinevusi ja kujutab endast võtmeosa konsensuste loomisel.

Kui Ühendkuningriik peaks lahkuma, väheneks liberaalsete riikide häälteosalus komisjonis 25 protsendini, ulatudes koos Saksamaaga 34 protsendini – jäädes napilt puudu otsuste takistamiseks vajalikust vähemusest. Moodustada saab muidugi ka uusi koalitsioone, kuid Saksamaa poliitiline mõju Euroopa Liidule kindlasti väheneks.

Lühidalt öeldes on kõige suurem huvi Ühendkuningriigi liikmesriigiks jäämise osas Saksamaal. Briti valijatel on võimalus säästa end suurtest majandusprobleemidest, lubades samal ajal Saksamaal ja ülejäänud Euroopal kergendatult hingata.

Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project-syndicate.org

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles