Juhtkiri: vananeva rahva politsei ja eelarve (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politsei ja piirivalve on aastaid olnud tõsise kokkuhoiu surve all. Kusagil on murdepunkt, millest alates võib siseturvalisus hakata minema allamäge, hoiatavad tänases lehes nii riigikontrolör, politseijuht kui ka siseministeeriumi kantsler – veel enam rahakotti trimmi tõmmata pole võimalik.

Samal ajal käivad valitsuses tulised vaidlused riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegia üle. Kui tahetaks teha kõike, mis siseturvalisuse arengukavas kirjas, oleks igal aastal juurde vaja 100 miljonit eurot. Samas on päevselge, et siseministeerium pole ainus, kes raha juurde vajab ja ootab. Õpetajate palgatõusust, teaduse rahastamisest, teede edendamisest ja paljust muust sõltub samuti Eesti tulevik ning nendegi valdkondade arengukavadest ollakse märkimisväärselt maas.

Miks see nii on? Statistik Mihkel Servinski kirjutas kuue aasta eest: «Võib üsna kindlalt väita, et järgmise viiekümne aasta jooksul elab Eesti majandus üle mitmeid tõuse ja langusi, kuid kui rahvastikupoliitikas ei toimu revolutsioonilisi sündmusi, tuleb väheneva töötajate arvuga toimetuleku küsimusele pidevalt vastust otsida.» (Statistikablogi, 30.06.2010.)

Suurel määral just rahvastiku vananemise tõttu näeme aasta aastalt sotsiaalkulude kõige jõudsamat kasvu. Uued toredad sotsiaalprogrammid, mida erakonnad on valimistel lubanud, lisavad sotsiaalkulude kolmele ja poolele miljardile veel kümneid miljoneid eurosid. Ära jätta ei saa neist justkui midagi.

Nii näemegi üha enam probleeme ja vaidlusi, mis kaasnevad paratamatult (?) sellega, et töökaid maksumaksjate käsi jääb vähemaks. Iga üksiku valdkonna puhul on küsimus selles, millal saabub kärpimise murdepunkt, millest alates asjad hakkavad sisuliselt halvemaks minema. Piltlikult: kui rasvunud inimesele enam liiga palju süüa ei anta ja teda sunnitakse rohkem liigutama, siis tõmbub keha trimmi ja asjad lähevad paremaks, aga kui süüa antakse liiga vähe ja tööd üleliia, siis sureb inimene mõne aja pärast lihtsalt ära.  

Riigikontrolli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohta käiva auditi hea sõnum on, et vaatamata eelarve pitsitamisele ja ametikohtade koondamisele on töö tulemused jäänud samaks või läinud isegi paremaks. Riigikontrolli hoiatus valitsusele on aga selles, et konkreetselt PPA eelarvet pole enam rohkem võimalik pitsitada, ilma et riskid oluliselt kasvaksid. Siseturvalisusele rohkem kulutamine eeldaks null summa mängus aga seda, et raha jääb vähemaks mõnes (või pigem mitmes) muus valdkonnas. Milline ministeerium tunnistaks end vabatahtlikult rasvunuks?

Enesepettuse vältimine, sh kahanemisega kohanemine ja riigi tegevuste optimeerimine on kahtlemata vajalik. Veel enam tuleb aga küsida, kus on piisavalt jõulised kasvule suunatud ideed ja tegevused. Seda nii majanduse kui sündimuse mõttes.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles