«Kas sina oled seda prantslase hirmsat raamatut lugend?» küsis minult mõne aja eest üks kauaaegne sõber. Ta küsis seda lõõpivalt, pealtnäha justkui nalja tehes, kuid teda hästi tundes võis aru saada, et tema kerge tooni taga varjas ennast teatav iseäraliku süngusega segatud valvsus. Mõni päev enne seda kõnelust oli toimunud terrorirünnak Pariisis.
Tellijale
Viivi Luik: allaheitmise talumatu kergus (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgitamatagi oli selge, et «prantslase hirmsa raamatu» all oli mõeldud Michel Houellebecqi «Allaheitmist» ehk «Unterwerfungit», mida tõepoolest olingi lugenud kohe pärast seda, kui selle saksakeelne tõlge Kölnis ilmus.