See oli aasta 2003, kui Rakveret ja kogu Lääne-Virumaa avalikkust ajas tagajalgadele «jõhvistamine». Selle mõiste tõi virulaste leksikasse tollane Rakvere meer Andres Jaadla ja selle all mõeldi riiklike keskasutuste regionaalsete kontorite ümberkolimist Rakverest Ida-Viru pealinna Jõhvi.
See tõik oli Rakvere kui vana maakonnakeskuse mainele tugevaks hoobiks allapoole vööd, kuid riigi eesmärk oli selle sammuga näidata oma kohalolekut eeskätt rahvuslikult probleemsel Ida-Virumaal, saateks sellised märksõnad nagu «lõimimine» ja «integratsioon».
Tegelikult sai jõhvistamisprotsess alguse juba kümmekond aastat varem, kui Viru ringkonnakohus viidi pärast pikki arutelusid Jõhvi. Edasi kolisid Jõhvi veel ka haigekassa, maksuameti ning politsei regionaalsed keskused.
End ometi paremaks pidavast Rakverest on saanud praeguseks suur tarbimiskeskus, kus ühe elaniku kohta on maakonnalinnade seas ilmselt kõige rohkem kaubanduspindu, toitlustuskohti, juuksureid ja autopesulaid…
Noist sündmustest on tänaseks möödunud kuraditosin aastat ning nüüd oleme umbes sarnase küsimuse ees, aga sutsu laiemas plaanis. Nimelt on riigihalduse minister Arto Aas mõelnud haldusreformi lõpliku läbisurumise eel küsitava tulevikuga maavanematele välja toreda mõttemängu, mille nimi on «Tugevdan oma maakonnas riigi positsiooni».
Nii hakatigi õhinal nuputama, kes tuleks linnast ära, kes saab endale rohkem. Aga nagu mängus ikka, läheb seal kirglikuks ületrumpamiseks ja sageli ka bluffimiseks.
Ei nüüd enam armu anta, ei ühiselt viru viisi veeretata. Riigi tähelepanu eest võitlevad kõik ääremaad.
Lääne-Viru maavanem Marko Torm tegi avanguna ettepaneku tuua Lääne-Virumaale kaitseressursside amet, tehnilise järelevalve amet, ASi Eesti Raudtee administratsioon ja sisekaitseakadeemia päästekolledž.
Ida-Viru maavanem Andres Noormägi lajatas aga veel suurema hooga. Tema hinnangul võiksid Ida-Virumaal asuda kümne riigiasutuse ja riigifirma peakontorid või esindused.
Ei tea, kuidas reageeriti Ida-Viru maahärra ettepanekule, aga tema Lääne-Viru kolleegi plaanid saatsid vastavad ametkonnad loomulikult juba eos kuu peale. Põhiline argument on ikka see, et väljaspool Tallinna pole piisavalt inimesi, siin peeti muidugi silmas kompetentseid inimesi.
Kokkuvõttes on see kõik nagu nööbi külge kuue õmblemine. Et nööp on valmis, mis see kuub sinna enam külge panna pole. Aga vaat on ikka küll. Uued moelõiked välistavad mõnel kuuemudelil nööbid sootuks.