Internet ja uued tehnoloogiad muudavad meie ühiskonda ja majandust samamoodi nagu kunagi ammu aurumasinad ja elekter. Sageli kasutatakse praegusest superarvutite, nutivõrkude ja tohutute koguste suurandmete ajastust rääkides väljendit «neljas tööstusrevolutsioon», kirjutab Digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.
Tööstus on üks Euroopa majanduse alustaladest: ELi töötlevas tööstuses on kaks miljonit ettevõtet ja 33 miljonit töökohta. Lisaks aitab see märkimisväärselt kaasa üldisele tootlikkuse kasvule. Innovatsioon ja tehnoloogia areng on meie tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamise pant. See kehtib kõigis tööstussektorites, olgu siis tervishoid või energeetika, kosmosetehnoloogia, transport või autotööstus.
Paljud majandusharud on nii kasutatavate tehnoloogiate kui ka töömeetodite osas väga kiiresti digiajastusse astunud. Aga on traditsioonilisi sektoreid, nagu ehitus, terasetootmine, toiduainete- või tekstiilitööstus, kus üleminek ei suju nii kärmelt. Sama kehtib ka paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta. Hiljutistes uuringutes on hinnatud, et tööstuse tulu Euroopas kasvab tänu toodete ja teenuste digitaliseerimisele järgneva viie aasta jooksul enam kui 110 miljardit eurot aastas.
Uuenduste jaoks on vaja investeeringuid ja konkurents erainvestorite meelitamiseks digitaalse innovatsiooni sektorisse on kogu maailmas karm. Me ei saa endale lubada teistest mahajäämist. Juba 2015. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia Euroopa rolli toetamiseks ülemaailmses digitaalmajanduses, pannes aluse tõelisele digitaalsele ühtsele turule. See strateegia on üks meie peamisi poliitilisi prioriteete.
Niisiis on meie eesmärk aidata ELi tööstusel suurtootjatest väikeettevõteteni, teadlastel ja avalikul sektoril digiajastu võimalusi maksimaalselt ära kasutada.
Enamik ELi liikmesriike on tööstuse digitaliseerimise olulisust mõistnud ja käivitanud algatused üleminekule innustamiseks ja selle toetamiseks. Ent globaliseeruvas maailmas ei suuda ükski riik ainult oma jõududega meie ees seisvatele väljakutsetele vastu astuda.
Tänase ettepanekuga soovime ühendada riiklikud ja piirkondlikud algatused, et need üksteist toetaksid. Oluline on avaliku- ja erasektori investorite strateegiline kaasamine, mis meil näiteks 315-miljardilise mahuga investeerimiskava juures väga hästi õnnestus. Samuti soovime anda Euroopa tööjõule tuleviku ametites vajalikud digitaaloskused.
Maailmas, kus miljardid telefonid, arvutid ja muud seadmed on üha rohkem omavahel seotud, on lausa hädavajalik, et nende suhtlus toimuks turvaliselt, tõrgeteta ja ühises keeles: standardite keeles. Oleme kavandanud meetmed selleks, et standardite kehtestamine oleks kiirem ja sihipärasem. 5G, pilvandmetöötluse, asjade ja andmete interneti ning küberturvalisuse jaoks ühiste standardite kehtestamine hoogustab nutivõrkude, mobiilsete tervishoiuteenuste või võrku ühendatud autode taoliste tehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu.
Olemasolevale taristule tuginedes loome Euroopa pilve, ainulaadse platvormi suurte andmehulkade jagamiseks ja kasutamiseks. Esimesena saavad juurdepääsu pilvele teadlased, kelle järjest koostööpõhisemad, digitaalsemad ja rahvusvahelisemad töömeetodid võimaldavad neil jõuda läbimurreteni, mis panustavad Euroopa teadmistepõhisesse majandusse ning aitavad lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu Ebola- ja Zika-epideemiad. Aja jooksul laiendame kasutajabaasi ettevõtjatele ja avalikule sektorile.
Aga digimaailma ei pea omaks võtma mitte ainult tööstus ja teadlased. Ka avalikul teenistusel ja lõppkokkuvõttes maksumaksjatel on halduskulude vähendamisest ning parematest ja tõhusamatest teenustest väga palju võita. E-valitsusele ülemineku hõlbustamiseks esitatakse meetmed, et muuta ühised haldusmenetlused, nagu ettevõtjate registreerimine, hankemenetlused ja dokumentide allkirjastamine, 100 protsenti paberivabaks ja veebipõhiseks. Tulevikus peaks ettevõtetel, kes soovivad tegutseda mitmes ELi liikmesriigis, olema võimalik täita kõik ametlikud paberid ainult ühes Euroopa riigis. Sel eesmärgil alustame käesoleval aastal pilootprojekti koostöös haldusasutustega, kes kohaldavad sellist ühe korra põhimõtet piiriülestele ettevõtjatele.
Siiani on Euroopa olnud kõikide tööstusrevolutsioonide esirinnas. Ühendame oma jõud, et ta oleks ka «neljanda tööstusrevolutsiooni» juhtfiguuriks.
