Liisa Oviir: riigihanked tuleb rakendada innovatsiooni veduriks

Ettevõtlusminister Liisa Oviir. Foto: Liis Treimann / Postimees

Ettevõtlusminister Liisa Oviir kirjutab, et riigihanked ja innovatsioon peavad astuma sama jalga.

Hollandi üks suuremaid haiglaid, Rotterdamis asuva Erasmuse ülikooli meditsiinikeskus seisis tavapärase probleemi ees: vaja on vähendada kulusid. Probleemi oleks võinud lahendada harilikul moel – kärpida otseseid kulusid või vahetada senised asjad/teenused odavamate vastu. Haigla juhtkond otsustas aga tavapäratuma lähenemise kasuks. Kuna 70 000 voodikoha iga-aastane puhastamine oli liiga kulukas, otsustas haigla just sealt kokkuhoidu leida ning leida lahenduse, mis oleks turul pakutavatest säästlikum.

Nii asus meditsiinikeskus hankima midagi, mida turul veel olemas ei olnud. Innovatsiooni toetava hankega leiti sobiv lahendus, voodite puhastuse püsikulud vähenesid 35% ja süsinikdioksiidi emissioon 65% võrra. Robootikal põhineva lahenduse välja töötanud mikroettevõttel avanesid võimalused uudse toote edasimüümiseks nii kodu- kui ka eksporditurul, sest samalaadsete probleemide ees seisavad paljud teisedki haiglad.

Selle hanke korraldamise eest pärjati Erasmuse haiglat 2014. aastal Euroopa innovaatilisima hanke auhinnaga. 2015. aastal võitis auhinna Austria Rahapada heitvee taaskasutussüsteemi hankimise eest. Austria Rahapada kasutab müntide vermimiseks aastas ligikaudu neli miljonit liitrit vett. Hanke tulemusel saadud vee aurustumisel põhinev tehnoloogia võimaldab vett 97% ulatuses taaskasutada. Lepingu võitnud ettevõttele avanesid samuti uued turud, sest sama tehnoloogia on rakendatav teisteski valdkondades.

Need on näited innovatsiooni toetavatest avaliku sektori hangetest ning neist tuleb rõhutada kahte väga olulist aspekti. Esiteks õnnestus hankijal saada turul olemasolevaga võrreldes tõhusam lahendus. Teiseks, lepingu võitnud ettevõttele jäi õigus lahendust edasi müüa. Sel moel hankides on avalik sektor seega aktiivne uudsete lahenduste arendustegevuse toetaja ning nende lahenduste esmane klient, andes ettevõtetele referentsi, mis on oluline müügiargument uutele turgudele sisenemisel ja klientide usalduse võitmisel.

Riigihangetes peitub Eestis seni kasutamata arendus- ja innovatsioonipotentsiaal. Peame rakendama riigihanked teadlikult ja sihipäraselt majanduse innovatsiooniveduriks, sest kasu sellest tõuseb nii avalikule sektorile kui ka ettevõtetele ja majandusele tervikuna. Eriti praeguses majanduslikus olukorras ja piiratud eelarvetingimustes on see avaliku sektori moraalne kohus.

Vabariigi valitsus on Eesti konkurentsivõime kava tegevuskavas seadnud eesmärgi, et 2020. aastaks tõuseb innovatsiooni toetavate riigihangete osakaal kolme protsendini. Igal aastal ostab Eesti riik keskmiselt kahe miljardi euro eest asju, teenuseid ja ehitustöid. Kui kolm protsenti riigihangetest toetaks innovatsiooni ehk ostetaks midagi turu mõistes uudset, suunduks ettevõtete arendus- ja innovatsioonitegevusse sel moel orgaaniliselt ligikaudu 60 miljonit eurot aastas. See arenguvaru tuleb kasutusele võtta, kuid vaadates praegust hankepraktikat, ei juhtu see iseenesest. Selleks on tarvis pingutada ning võtmesõna on siinjuures nutikas vedurijuht ehk tark tellija. Tark tellija oskab kirjeldada hankevajadust probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavast, ettevõtete arendus- või pakkumisvõimekusest ning oskab kogu hankeprotsessi juhtida.

Euroopa riigid on juba asunud aktiivselt innovatsiooni toetavate hangetega katsetama, ka Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist Horisont 2020 saab avaliku sektori hankija innovatsiooni ostmiseks toetust taotleda.

Euroopa tasandil tõusid riigihanked innovatsioonipoliitika tööriistana tugevamalt päevakorda juba kümne aasta eest, mil Soome endise peaministri Esko Aho eestvedamisel valmis raport «Creating an Innovative Europe» (nüüd tuntud kui Aho raport), kus rõhutati, et Euroopa majanduse elavdamiseks ja ettevõtetele innovatsioonisõbraliku turu tagamiseks on tarvis tekitada ja tugevdada nõudlust avalikus sektoris, sest avaliku sektori hangetel on keskne roll innovaatiliste toodete ja teenuste turu loomisel ja arendamisel. Kui hästi otsida, leiab innovatsioonielementidega riigihangete näiteid ka Eestis. Neid hankijaid tuleb tunnustada, kuid näiteid peaks olema oluliselt rohkem, sest see annaks tunnistust asjaolust, et riik kasutab oma rahakotti targalt, on nõudlik tellija ning ei osta üksnes madalaimat hinda, vaid parimat hinna ja kvaliteedi suhet.

Levinud hankepraktika räägib paraku vastupidisest tendentsist – Eestis on innovaatiliste lahenduste hankimise osakaal madal, peamiste takistustena nimetavad hankijad vähest teadlikkust, puudulikke oskusi ja pädevusi ning lisaks peljatakse suuremat kulu.

Kuivõrd riigihangetes sisalduv võimalus ettevõtete arendustegevuse elavdamiseks on märkimisväärne, tuleb seda jõuliselt kasutama hakata. Seetõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud innovatsiooni toetavate hangete programmi, mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Programmi eesmärk on tõsta hankijate ja pakkujate teadlikkust sellest, kuidas hankida uudseid lahendusi, suurendada vastavaid oskusi ja pädevusi. Kuigi suuremate kulude kartusel ei ole alust, aitab programm kaasrahastuse abil sedagi riski maandada.