Läbi aegade on palju juureldud inimese elu mõtte üle. Eriti on elu eesmärgi sõnastamisega tegeldud kõiksuguste religioonide raames. Religioossus on ilmselt sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki inimühiskonda, millele poleks omane olnud usk inimesest võimsamatesse olevustesse või jõududesse, kes inimsaatust mõjutavad ja kelle soosingut tasub püüelda. Mõnel pool leitakse selliseid olevusi olevat mitu, teiste jaoks aga esineb üksainus kõikvõimas, kõikjal olev, kõikenägev, ülihalastav ja igavene jumal. Tavaliselt kaasneb usuga hulgaliselt rituaale ja ohverdusi, mille mitmekesisus rahvaste ja religioonide seas on muljetavaldav.
Tellijale
Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte? (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mind ja mu kolleege, kes me ennast evolutsioonilisteks bioloogideks nimetame, küsimus elu mõttest väga ei eruta, sest see on meile kaunis selge. Lühidalt on iga inimese, nagu ka mistahes muu elusolendi, rolliks olla DNA ehk geenide poolt konstrueeritud ajutine «elumasin», mille abil geenid ennast paljundavad, levitavad ja järgmisesse põlvkonda transpordivad. Iga selline elumasin on erinev.