Jonti Horner: Kas Alfa Centauri on õige koht maavälise elu otsimiseks? (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnikunägemus planeedist, mis tiirleb ümber tähe Alpha Centauri B.
Kunstnikunägemus planeedist, mis tiirleb ümber tähe Alpha Centauri B. Foto: SCANPIX

Kõlab nagu ulme. Inimestelt, kes tõid teieni maavälise elu otsimise projekti Breakthrough Listen, on valminud uus uurimisprogramm, mis soovib saata väikese kosmoselaeva lähimate tähtedeni, kirjutab Lõuna Queenslandi ülikooli vanemteadur, astronoom ja astrobioloog Jonti Horner veebiväljaandes The Conversation.

 

100 miljonit USA dollarit maksva plaani järgi saadetakse need sondid teele viiendikuga valguskiirusest. Selle jaoks on vaja tohutut tehnoloogilist innovatsiooni, kuid plaan ei jää kindlasti võimaluste piiride taha.

Kui projekt kannab vilja, siis kuhu peaks need pisikesed kosmoselaevad saatma? Esimeseks välja pakutud sihtkohaks on Alpha Centauri süsteem, kus asuvad meie päiksesüsteemile lähimad tähed.

Tuntud teadlane Stephen Hawking kosmose uurimisest rääkimas. Foto: Scanpix
Tuntud teadlane Stephen Hawking kosmose uurimisest rääkimas. Foto: Scanpix Foto: Bebeto Matthews/AP

Esimene peatus tähtedevahelisel retkel

Palja silmaga vaatlemisel paistab Alpha Centauri ühe tähena ning on tähistaevas ereduselt kolmas. Vaadeldes aga binokli või teleskoobiga, on tähte näha topelt – Alpha Centauri on kaksiktähesüsteem.

Kaks tähte Alpha Centauri A ja B sarnanevad meie oma päikesega. A on meie tähest veidi eredam ja suurem ning B veidi tuhmim ja väiksem.

Nad liiguvad koos ühel sammul, tiireldes oma ühise keskse massi ümber umbes iga 80 aasta järel. Nende tee on elliptiline ning lähim lähenemine (periapsiid) umbes 11 korda pikem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus.

Ka kahekesi pole nad omaette – neile on kaaslaseks ka Proxima Centauri, mis on tuhm punane kääbustäht massiga umbes kaheksandik päikese massist.

Kääbustäht on meie päikesesüsteemile lähemal kui teised kaks ning on seetõttu tituleeritud meie päikesele kõige lähemal asuvaks täheks. Sellest hoolimata on kääbustäht liiga tuhm, et seda palja silmaga näha.

Päikselaadsed tähed, aga kus on planeedid?

Meile lähimate tähtedena on Alpha Centauri süsteem olnud ilmselgeks uurimisobjektiks uute planeetide leidmisel. Pühendunud otsinguprogrammid nagu näiteks Mt John Alpha Centauri Project vaatlevad igal selgel ööl tähti, püüdes leida isegi väikseimaid vihjeid planeetide olemasolu kohta nende süsteemides.

Teised projektid maailma suurimate teleskoopide ümber viivad vaatlusi läbi küll harvemini, aga see-eest erakordse täpsusega.

Milline on tulemus? Paar aastat tagasi kuulutati fanfaaride saatel välja, et Alpha Centauri B ümber on avastatud planeet.

Kui see planeet oleks olnud ehtne, oleks selle leidmine olnud tohutuks läbimurdeks – pisike tulikuum maailm liuglemas tähe atmosfääri kohal.

Kahjuks on planeedi olemasolu järgnevate jälgimistulemustega kahtluse alla sattunud. Ulatuslik kordusanalüüs on lisanud selle planeetide nimekirja, mida kunagi olemas ei olnudki.

Miks siis ikkagi minna Alpha Centauri suunas?

Võttes arvesse, et Alpha Centaurit peetakse praeguse seisuga planeedivabaks tsooniks, siis miks me tahame sinna minna?

Esimeseks ja peamiseks põhjuseks on kindlasti fakt, et see on lähedal – lähemal, kui ükskõik milline teine täht. Kui uus kosmoselaev saavutaks kiiruseks kavandatud viiendiku valguskiirusest, võtaks sinna kohale jõudmine aega vaid umbes 21 aastat (sõltuvalt kiirendamiseks ja aeglustamiseks kuluvast ajast). See aeg on palju lühem kui ühegi teise teadaoleva täheni reisimine.

Meie naabertähed

Nimekiri kõigist meie päikesest 10 valgusaasta raadiuses teadaolevast tähest, kuhu viiendikul valguskiirusest reis võtaks aega vähem kui 50 aastat:

Süsteem

Kaugus (valgusaastates)

Reisikiirus 20% valguskiirusest (aastates)

Tähtede arv

Tähe tüüp

Sarnaneb Päikesega?

Alpha Centauri

4,37

21,5

3

G, K ja M kääbused

Jah

Barnardi täht

5,96

29,8

1

M kääbus

Ei

Luhman 16

6,59

33,0

2

L,T kääbus

Ei

WISE 0855-0714

7,2

36,0

1

Y kääbus

Ei

Wolf 359

7,78

38,9

1

M kääbus

Ei

Lalande 21185

8,29

41,5

1

M kääbus

Ei

Sirius

8,58

42,9

2

A kääbus, valge kääbus

Ei

Luyten 726-8

8,73

43,7

2

2 M kääbust

Ei

Ross 154

9,68

48,4

1

M kääbus

Ei

Andmed

Esimeste kosmoselaevade saatmine Alpha Centauri süsteemi tähendaks, et me saame esimese võimaluse näha lähedalt teist tähte palju varem kui ühtki teist meile teadaolevat tähte. Lisaks sellele saaksime kaks ühes pilguheidu, möödudes lähedalt nii Alpha Centauri A-st kui B-st.

Saaksime sealhulgas isegi tohutul hulgal andmeid Proxima Centauri kohta. Me ei pääse sellele ilmselt väga lähedale, sest need kosmoselaevad sarnaneksid pigem Maalt tulistatud kuulidega kui võidusõiduautodega.

Kui nende tähtede ümber peakski planeete olema, siis me näeksime neid. On isegi tõenäoline, et planeetide olemasolu korral näeksime neid enne uurimiskapslite kohalejõudmist (kui võtta arvesse kiirust, millega meie tehnoloogia ja teleskoobid arenevad).

Saaksime oma leidudest kosmoselaevadele teada anda ning planeerida nende vaatlusi parimate tulemuste saamiseks.

Kaugemale vaadeldes

Oletame, et missioon Alpha Centauri süsteemi osutub edukaks. Kuhu me järgmisena peaksime minema?

Üks põnev sihtmärk asub vaid veidi kaugemal kui eelpool tabelis toodud tähed – Epsilon Eridani. Oma 10,5 valgusaastase kaugusega (reisiajaga kõigest 55 aastat meie väikestele kosmoseavastajatele) on tegemist meie ühe lähima naabriga.

Alpha Centauri on mitmetähesüsteem, mille kaks päiksesarnast tähte on liiga lähestikku, et oleks võimalik kujuneda täiesti Maa-sarnasel planeedil. Epsilon Eridan on aga üksik hunt, just nagu meie Päike.

Meie tähest on Epsilon Eridani veidi väiksem ja tuhmim ning teadaolevalt ümbritseb seda kaks rusuketast. Tegemist on siiski meie Päikesele sarnaneva tähega ning sisemine ketas meenutab veidi meie asteroidivööd, olles sama kaugel ja umbes sama suur.

Vaatluste tulemusel on süsteemis leitud vähemalt üks tohutu suur planeet, mis liigub orbiidil sisemisest asteroidivööst veidi väljaspool, just nagu Jupiter meie päikesesüsteemis. Planeete võib seal olla teisigi, mis on varjus ja ootavad avastamist.

Kui tahame avastada süsteemi, mis võib olla üleloomulikult sarnane meie enda omaga, siis peaksime vaatama Epsilon Eridani poole. 50-aastase reisiajaga on kavandatud tehnoloogiaga mõttekam enne lähemate tähtede poole püüelda.

Kõik pardale ja Alpha Centauri poole!

 

 

 

 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles