Milline on parim viis lõõgastumiseks meie valitutele pärast väsitavaid riigikogu istungeid või kurnavaid kohtumisi valijatega? Lahenduse pakkus välja riigikogu esimees Toomas Savi. Endiselt spordiarstilt pärineski idee rajada Toompea lossi oma spordisaal. Ta teadis täpselt, milline see peaks olema ja millist sisustust on sinna vaja.
Toompea lossi renoveerimise käigus leiti sobivad ruumid maja keldrikorrusel.
Spordikompleks koos sisseseadega läks maksma umbes 1,3 miljonit krooni. Selle summa sees olid osaliselt ka lossi halvast seisukorrast tingitud ettenägematud kulutused, mis ilmnesid alles ehitustööde käigus. Nii sai maja keldriosa uue kanalisatsiooni, kütte- ja elektrisüsteemi ja ventillatsiooni. Kaks umbes 35-ruutmeetrist ruumi varustati eri trenažööride ja käimisrajaga.
Seinal olev monitor võimaldas treeningu ajal jälgida istungisaalis toimuvat. Kompleksi kuulusid ka väike, kuid hubane saun, duširuum ning naiste ja meeste riietusruumid. Keerukate ruumide arhitektuurse lahenduse tegi Ülar Saar, sisekujunduse Pille Hein arhitektuuribüroost Room.
8. aprillil 1996. aastal esitleti valminud spordikompleksi. Kõigepealt lõikasid riigikogu esimees Toomas Savi ja peaminister Tiit Vähi läbi ukse ette seatud lindikese, seejärel panid mehed kätte punased poksikindad ja löögiga poksikoti pihta kuulutati saal avatuks. Uudistajaid ja trenažööride proovijaid jätkus. Spordisaalis olid kohal ka Arnold Rüütel, Mart Siimann, Jaan Talts, Valve Kirsipuu, Peeter Lorents, Mihkel Pärnoja, Valve Raudnask, Liina Tõnisson, Uno Veering jt, samuti ajakirjanikud.
Juba aasta ametit pidanud istuva eluviisiga poliitikutele andiski jõusaal võimaluse end ergutada ja tervise eest hoolt kanda. Savi soovitas igal riigikogulasel paar korda nädalas spordisaalist läbi astuda. Loomulikult pandi soove arvestades paika saali kasutamise kord, ikka selleks, et kõik ühel ajal sinna ei tormaks. See oli tasuta, kohapeal sai osta ka karastavaid jooke.
Lisaks riigikogulastele olid spordisaali uksed avatud ka riigikantselei töötajatele ja ministritele.