Advokaadibüroo LEX Legal vandeadvokaat Andi Tubin selgitab, et trahviühiku suuruse tõstmise korral peaksid inimesed kriitilisema pilguga üle vaatama neile koostatud väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse ning väärteoasja materjalide juurde kuuluvad tõendid.
Kuigi riigikogu on trahviühiku suuruse tõstmise küsimuse otsustamise edasi lükanud, ei tähenda see seda, et tõus on päevakorrast üldse maha võetud.
Võimalik trahviühiku suuruse tõus ei ole proportsioonis enamiku Eesti inimeste sissetulekute kasvuga ning võib tekkida olukord, kus trahvi tasumise kohustus raskendab igapäevast toimetulekut või puuduvad trahvi tasumiseks vahendid sootuks. Eriti ebaõiglane on soolase trahvi tasumine juhul, kui määratud trahv on põhjendamatu.
Arvestades eeltoodut tuleks senisest tähelepanelikumalt läbi vaadata väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus ning väärteoasja materjalide juurde kuuluvad tõendid: kuna väärteomenetluses valitsevad kindlad nõuded, mida kohtuväline menetleja on kohustatud järgima, siis menetleja eksimus väärteoasja menetlemise käigus võib kaasa tuua menetlusalusele isikule määratud karistuse tühistamise kas kohtuvälise menetleja enda või kohtu poolt.
Millised siis on need nõuded, mida menetleja peab järgima? Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses s.t väärteoprotokolli ülesandeks on anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Vastasel juhul on rikutud isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.
Protokolli peab menetleja märkima kõik asjaolud, mille alusel saab lugeda rikkumine tuvastatuks: väärteoprotokollis tuleb kirjeldada toimunud sündmuse asjaolusid, märkida teo toimepanemise aeg ja koht ning teave teo toimepanija kohta. Protokolli tuleb märkida ka väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt ning nähtav peab olema teave selle kohta, et isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses. Kohtumenetluses puudub kohtuvälisel menetlejal õigus väärteoprotokolli täiendada või parandada ning juhul, kui väärteoprotokolli puudused kogumis takistavad mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab, kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele.
Samuti on oluline teada, et väärteomenetluses peab isiku süü tõendama kohtuväline menetleja, kes on kohustatud väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses märkima väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Tõenditena saab käsitleda näiteks kiirusmõõturi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli/väljatrükki, massimõõteseadme (kaalude) kasutamise protokolli, fotosid ning videosalvestist.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tulenevalt mõõteseadusest peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtmine läbi viidud nõuetekohaselt. Seega on näiteks kiiruse mõõtmise, alkoholijoobe tuvastamise ning raskeveokite kaalumise mõõtetulemus üldjuhul korrektne, kui mõõtmise on läbi viinud vastava koolituse läbinud mõõtja, kes kasutab taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning asjakohast mõõtemetoodikat.
Mõõtemetoodika on asjakohane, kui on järgitud vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid (näiteks on Vabariigi Valitsus sätestanud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) ning mõõtmisel kasutatud seadme kasutusjuhendit: seadme kasutusjuhend sätestab seadme kasutajale nõuded, mida tuleb eksliku mõõtetulemuse vältimiseks järgida. Näiteks ei tohi kiirust mõõta tugeva vihma- või lumesaju korral, tõendusliku alkomeetri kasutamisel peab seadme töötemperatuur jääma kasutusjuhendis sätestatud piiridesse ning raskeveokite kaalumise puhul annab kasutusjuhend juhised, kas konkreetse kaalu mudeliga võib veokit kaaluda telgede kaupa või asetades kaalud kõikide rataste alla.
Küsimus, kas mõõtetulemus on usaldusväärne ja rikkumine seega tõendatud, saab selgeks just väärteoasja materjalide juurde lisatud tõendite põhjal. Tõenditega tutvumise õigus on menetlusalusel isikul seaduse kohaselt olemas. Juhul, kui mõõtetulemus ei ole usaldusväärne ning kohtuväline menetleja või kohus selle kindlaks teeb, ei ole rikkumine tõendatud ning kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele.
Kuidas peaks siis inimene toimima, leides, et ei ole talle omistatud rikkumist toime pannud või rikkumine pole talle selge? Üldjuhul, kui ametnik leiab, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, koostab ta kohapeal kas kiirmenetluse otsuse või väärteoprotokolli.
Juhul, kui koostatakse väärteoprotokoll, määratakse karistus hilisema kohtuvälise menetleja otsusega, kiirmenetluse korral määratakse aga karistus kohapeal. Kui isik rikkumisega ei nõustu, on seadusandja andnud võimaluse esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ning kui menetleja otsuse tegemisel vastulausega ei arvesta, võib isik oma õiguste kaitseks pöörduda kaebusega kohtu poole. Vastulause esitamine ei ole kohustuslik ning selle esitamata jätmine ei välista kaebuse esitamist otse kohtule. Tasub tähele panna, et kiirmenetluse korral vastulause esitamise võimalus puudub ning otsuse vaidlustamiseks tuleb kaebus esitada otse kohtule.
Arvestades kohtute suurt töökoormust, oleks siiski soovitatav enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda kaebuse perspektiivikusele lõpliku hinnangu andmiseks advokaadi või juristi poole.