Vasakpoolse Saksa päevalehe keskealine naistoimetaja ohkab sügavalt, vaatab kaugusesse ja lausub mõtlikult, et Saksamaa ei ole enam endine. Üle tänava asuvad igipõlise rivaali, konservatiivse päevalehe toimetuse ruumid ja kuni viimase ajani oli mõõduvõtt nendega nauding. Mõnus oli leheveergudel vaielda konservatiivsuse ja liberaalsuse, väärtuste ja pragmatismi, aga ka rikkuse ja vaesuse üle. Kuid Saksamaa ei ole enam endine.
Seniste rivaalide seisukohad on üksteisele kiirkorras lähenenud ja seda mitte veendumuste muutumise tõttu, vaid sellepärast, et skaala, millel poliitmaastikku mõõdetakse, on läinud tunduvalt laiemaks.
Suurima muutuse senises poliitloogikas on endaga kaasa toonud pagulasvastase partei AfD esilekerkimine. Partei, mis pakub enda sõnul Saksamaale alternatiivi, kogus idapoolse Sachsen-Anhalti liidumaa kohalikel valimistel ligi neljandiku häältest, röövides üllatuslikult enim hääli kristlikelt demokraatidelt ja vasakäärmuslastelt. Suurim häälte juurdekasv tuli aga tänu neile, kes seni olid hääletamata jätnud. Pagulaste- ja Euroopa-vastase protestipartei edu on keerulisse olukorda asetanud ka valitsevad kristlikud demokraadid. Üha enam kõlab partei sees kriitilisi hinnanguid, et Angela Merkeli senine kurss on vale ja seiskohti pagulasküsimuses tuleks oluliselt revideerida.
Läänepoolsetes liidumaades Hessenis ja Baden-Württembergis saavutas AfD siiski vaid pisut üle kümnendiku häältest. Just endistel Ida-Saksa aladel kiirelt populaarsust koguva partei edu on tõstatanud küsimuse, miks laiutab ida ja lääne liidumaade valimistulemuste vahel niivõrd suur lõhe. Ajakirjanduses on AfD eduloo põhjustena nimetatud pagulaste ja islamiga seotud hirme ning rahulolematust demokraatiaga Saksamaal. Viimane selgitab AfD edu idapoolsetes liidumaades, sest hoolimata 26 ühtsusaastast ei ole Ida-Saksa elatustase läänele järele jõudnud. Prantsusmaad ja Belgiat tabanud terrorirünnakud on pagulaskriisiga seotud hirme kõvasti süvendanud.
Merkel on öelnud, et ei näe AfD edus eksistentsiaalset ohtu kristlikele demokraatidele, küll aga probleemina, millega tuleb tegeleda. Ent kummalisel kombel on just Merkeli poliitikat peetud põhjuseks, miks on illegaalseid piiriületajaid tulistada lubanud Frauke Petry partei oma toetust tublisti kasvatanud. Merkelile heidetakse peale pagulaspoliitika ette liigset kaldumist vasakule ja flirtimist sotsiaaldemokraatlike ideedega. Ent Merkeli tugevus on alati seisnenud olude tunnetamises ja oskuses nina tuule järgi sättida. Oleme kuulnud ka esimesi arglikke hääli, et pagulaskriis on suudetud kontrolli alla saada. Lähimatel kuudel on selles küsimuses tõehetk ja selgub, kas vasakpoolse päevalehe naistoimetaja saab kergendustundega ohata, et Saksamaa on tagasi, või peab siunama, et Saksamaa ei ole enam kunagi endine.