/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
Euroopa kannatab praegu korraga viie kriisi käes. Need kriisid on seotud põgenike, terrorismi, Venemaa agressiivse ja ennustamatu käitumise, majanduskasvu aegluse ja Suubritannias eesseisva referendumiga EList lahkumise kohta, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.
28. märtsil käis Liberaalse Arengu klubi ees Toompeal komandandi majas esinemas Eesti endine välisminister ja praegune Europarlamendi saadik Urmas Paet. Tema sõnavõtt jäi õige lühikeseks: ta rääkis vaid viis minutit ja andis siis klubi liikmetele võimaluse esitada talle rohkelt küsimusi.
Europarlamendi saadiku sõnumi sisu oli lihtne ja traagiline: Euroopa kannatab praegu korraga viie kriisi käes. Need kriisid on seotud põgenike, terrorismi, Venemaa agressiivse ja ennustamatu käitumise, majanduskasvu aegluse ja Suubritannias eesseisva referendumiga EList lahkumise kohta. Sealjuures oli Paet ise üdini optimist ja üritas kohalviibijaid veenda, et Euroopa on hullematki üle elanud ning tuleb toime ka nende probleemidega. Seejärel algaski arutelu päevakorra põhipunkti ehk kriiside ja selle üle, kuidas nendega võidelda.
Belgia lipu taustal peetud arutelu oli äärmiselt elav. Belgia teema ei olnud esiplaanil mitte ainult seepärast, et Urmas Paet töötab Brüsselis, vaid sellegi pärast, et mitu terrorirünnakut Euroopa Liidu pealinnas vapustasid põhjalikult eurooplaste arusaamist isiklikust julgeolekust. Seepärast esitasingi Paetile täiesti otsese küsimuse: miks see oli võimalik ja kui kaua selline olukord veel kestab? Seda enam, et Brüsseli plahvatused oleksid otsekui valusalt välja rebitud Gabriel García Márquezi romaanist «Väljakuulutatud mõrva kroonika», kus kõik teavad eesseisvast tapmisest, aga keegi ei suuda seda peatada.
Urmas Paet oli oma vastuses väga avameelne. Ta pajatas lausa uskumatuid lugusid Belgia politsei ja eriteenistuste äärmiselt kehva tõhususe ja tegevuse kohta. Muu hulgas selgus näiteks, et Brüsselis kehtib seadus, mille järgi politseinikel ei ole õigust kurjategijat püüda ega kinni pidada kella kaheksast õhtul kella kuueni hommikul, et mitte häirida kära ja võimaliku tulistamisega rahumeeli magavate linlaste und. Nii et kui lõpuks õnnestus välja selgitada ühe Brüsseli terrorirünnakud korraldanud kurjategija asukoht, siis ei saanud teda korteris kinni võtta, sest kell oli juba üheksa läbi.
Politsei alustas kinnipidamisoperatsiooni alles järgmisel hommikul kell 6.15. Siis aga selgus, et terrorist on juba edukalt, politseinikke häirimata, oma peatuspaigast teadmata suunas lahkunud. Lisaks kujutab Brüssel endast 18 kommuunist koosnevat konglomeraati, kus elab kokku 1,8 miljonit inimest. Igal kommuunil on oma autonoomia ja politsei. Nii võib inimene, kes on rikkunud seadust ühes kommuunis, suunduda rahulikult teise kommuuni ja alustada «puhtalt lehelt», ilma et tema eluloos oleks mingi märget varasemate õigusrikkumiste kohta. Seepärast on kuriteos kahtlustatavate leidmine Belgias ja Brüsselis äärmiselt keeruline.
Pärast möödunud aastal Pariisis toime pandud terrorirünnakuid ei võetud Beneluxi maades erilisi meetmeid kontrolli tugevdamiseks reisijate liikumise üle. Lennujaamades kontrollitakse dokumente ning vaadatakse läbi reisijate pagas ja isiklikud asjad. Rongides ja bussides seda aga ei tehta. Terroristid teatavasti enamasti äriklassis ei lenda, sõidavad ikka bussi või autoga. Nii leidsid kinnitust minu kahtlused Euroopa eriteenistuste omavahelise suhtlemise nõrkuse kohta, mis raskendab ohtlike kurjategijate leidmist ja tabamist.
Mõningate andmete kohaselt on üle 5000 Euroopa Liidu kodaniku osalenud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas sõjategevuses Islamiriigi ridades. Ent süstemaatilist jälgimist nende kogenud islamisõdalaste liikumise üle pärast seda, kui nad on Euroopasse tagasi tulnud, ei ole ette võetud. Euroopa Liit saab reageerida ja peabki reageerima terrorismiohule kõigi oma luureressursside ühendamise ning seaduste karmistamisega isikute suhtes, keda kahtlustatakse terroritegevuses.
Loomulikult ei saanud ma hoiduda küsimusest selle kohta, mida arvab härra Paet kahtlustest, nagu oleks terroristide peamine mahitaja Vladimir Putin. Paet naeratas delikaatselt ja vastas, et enamikul Kremli vastu esitatud süüdistustel ei ole alust. Teiselt poolt ei kahtle Europarlamendi saadik, et Venemaa suudab kasutada ja kasutabki oma huvides probleemi, mida kujutab Euroopale massiline sisserändajate saabumine.
Näiteks on juba selge, et osa Süüria, Afganistani ja Iraagi põgenikke jõuab Skandinaaviasse Venemaa kaudu Venemaa piirivalve vaikival heakskiidul. Muidu oleks raske seletada, kuidas saavad sajad Vene viisaga sisserändajad takistamata ületada Venemaa piiri Soome ja Norraga. Venemaa piirivalve allub FSB-le ning Venemaa piiri peetakse maailmas üheks kõige kindlamini kaitstud piiriks.
Eesti valitsuse kava püstitada piirile Venemaaga kahemeetrine tara on rohkem psühholoogilise mõjuga samm. Sisserändajad on rünnanud edukalt seitsmemeetrist tara, mis lahutab Marokot Hispaaniast, nii et kahemeetrine tara ei tekitaks tulistele Aafrika poistele suuremat raskust.
Sealjuures hindas Urmas Paet väga kainelt sisserändajate probleemi Eesti jaoks. Ta usub, et kõik ohud, millest kubisevad Eesti ajaveebid ja ajakirjandus, on kunstlikult üles puhutud. Massilist sisserändajate tulva Eestisse pole ette näha. Lihtsalt mõned poliitilised jõud õhutavad hüsteeriat ja hirmutavad eestlasi millegagi, mida tegelikult pole olemas.
Probleem on reaalne ehk Saksamaal, aga sakslased on seni olukorraga hakkama saanud ega ole kelleltki abi palunud. Küll on aga Eestile auasi abistada Euroopa Liitu sisserändajate kriisi lahendamisel. Iga euro pealt, mille Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse, saadakse tagasi 5,5 eurot. See raha läheb transporditaristu arendamiseks, uuenduslike idufirmade loomiseks ja kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetuseks, haridusprogrammidele ja looduskaitseks.
Eestlastele see mõistagi meeldib. Küll aga ei meeldi ulatada Euroopa toeks oma õlga ja võtta viie aasta jooksul Süüriast vastu viissada põgenikku. Kui me lepime sellega, et kardame viiesaja inimese halba mõju Eestile, kus elab 1,3 miljonit inimest, siis tunnistame sellega, et oleme nõrgad ja abitud ega suuda lahendada meie ette kerkivaid poliitilisi probleeme. Eestil on rahumeelse ja stabiilse riigi maine. Nõrga riigi mainet ei ole Eestile sugugi vaja.
Üks Liberaalse Arengu klubi liige tundis huvi, kas ei taba Euroopa Liitu kõigi impeeriumide saatus, mis alates Vana-Kreekast ja -Roomast kuni NSV Liidu ja Jugoslaaviani on ikka ja alati lagunenud. Paet tõrjus kohe ELi võrdlemist impeeriumiga. Eurosaadiku meelest peab impeeriumis olema metropol, mis imeb välja ressursse kolooniatest. Kolooniate elanikud tõstavad selle peale mässu ning varem või hiljem saavutavad iseseisvuse, impeerium aga seejärel laguneb.
Euroopa Liit on aga 28 riigi ühendus, kel kõigil on võrdsed õigused ja sõltumatus. Euroopa koostab oma ühise eelarve ja kasutab seda selleks, et võrdsustada kõigi liikmesriikide kodanikele nende riigi eelarvest langev osa. Seepärast on ELis eelarve mõttes andjariigid ja saajariigid, kuid pole metropoli ega kolooniaid. Niisiis hukkunud impeeriumide saatus Euroopat ei ähvarda. See ei välista küll Euroopa ühtsuse kriisi.
Kohalviibijad olid mures Euroopa Liidu tuleviku pärast, peljates eriti selle lagunemist pärast Suurbritannia väljaastumist. Paraku on Euroopa Liidu lagunemine tõepoolest üks võimalik stsenaarium. Mõistagi ei tooks see Euroopale midagi head kaasa. Eesti sealjuures kannataks eriti rängalt, sest asub Euroopa peamistest turgudest üsna kaugel ning piiride taastamine ELi sees tooks Eesti ettevõtetele kaasa järsu transpordikulude kasvu Euroopa turule pääsemisel. Lisaks maetaks sel juhul maha mõte ehitada Baltikumi Berliiniga ühendav raudtee.
On siiski alust arvata, et Suurbritannia jääb ELi liikmeks, sest ühtse Euroopa vastaste ülekaal ei pruugi olla otsustav. Isegi kui rahvahääletuse tulemusel oleks brittide seas EList lahkumise pooldajaid 51-55 protsenti, ei tähendaks see veel Londoni ja Brüsseli sidemete kohest katkemist, vaid ajendaks hoopis liitu ümber kujundama ja sõlmima uut liidulepingut. Sellise arengu korral on kõigi 28 ELi liikmesriigi sõna otsustava kaaluga.
Eesti rolli üleeuroopaliste küsimuste lahendamisel ei määra mitte rahvamajanduse maht, vaid loovus ja algatusvõime. Head ideed ja julged projektid leiavad Brüsselis alati toetust ja selles võib osaleda iga Eesti elanik - igaüks, kes soovib elada ühtses ja õitsvas Euroopas.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas keeltekoolis õpetajana.