PÄEVAINTERVJUU Mihkel Kunnus: Jürgen Ligi solvas minu intellekti

Kultuurikriitik ja semiootik Mihkel Kunnus tõdes täna Postimehe otsestuudios, et Jürgen Ligi vastus kultuuriinimeste palvele erakoolide riiklikku rahastamist jätkata solvas tema ja paljude allakirjutanute intellekti.

«Polariseerumine selles küsimuses on üks Jürgen Ligi töövõite. Kiri, mille kultuuriinimesed saatsid, oli palve, pöördumine – me palusime,» tõdes Kunnus.

Kunnus tõi välja, et Ligi vastukiri rõhutas esmajoones võitlust, mis on kõige polariseerunum seisund üldse. «Pole kahtlustki, et ta ei mõelnud «mõne võitluse», vaid «minu võitluse»,» leidis ta.

Kunnus osutas, et Jürgen Ligi lõikab erakoolide rahastamise debatis endale poliitilist profiiti ja näitab, et tema on õigluse eest võitleja. Muuhulgas nimetas haridusminister erakoolide teemal toimuvat ka sõjaks, mis veelgi süvendab vastasseisu.

«See solvas mu intellekti, nagu see solvas paljude intellekti, öeldes, et tegemist polnud lugupeetud kultuuriinimeste pöördumisega, vaid kehva PR-firma ja küünikust vahemehega. Justkui kõik allakirjutanud Tõnist Mäest Arvo Pärdini oleksid jobud, kes ei saa aru, millele nad alla kirjutavad.»

Kunnus tõdes, et erakooli termin on äärmiselt ebaõnnestunud, kuna see loob mulje teatud inimeste eralõbust või privaatsest luksusest, mille peavad teised kinni maksma. Iga lapse koolitamine peaks olema eraldi avalik huvi ning teatud valdkondade doteerimine on põhjendatud sellega, et neilt oodatakse mingi kindla funktsiooni täitmist.

«Erakoolid on nagu maakoolid linnas. Miks me tahame alles hoida väikeseid maakoole? Matemaatiliselt ei tasu see ära, sest linnas on lapsi odavam koolitada – kombinaat on alati odavam. Ka maalapsi on kallim koolitada,» tõi Kunnus paralleeli.

Kunnus lükkas ümber ka väite, et erakoolid tekitavad ühiskondlikku kihistumist, kuna erakoolide eksmitulemused ei paista kuidagi eriliselt silma. Lisaks taunis ta Ligi väidet, justkui erakoolidest väljapoole jääks «manduv ülejääk», mis tegelikkuses on tervelt 96 protsenti lastest, kes käivad riigikoolides. «Tekib mulje, et erakoolides on eliit, rikkurid,» oli Kunnus nördinud.

Erinevuste kaotamine vähendab tema sõnul ühiskonna paindlikkust: «See on ökoloogline tõsiasi, et suured süsteemid on alati efektiivsemad, aga kõige vähem paindlikud. Kui tuleb üks haigus, mis süsteemile sobib, on põld puhas – sellepärast looduses selliseid monokultuure ei eksisteeri. Kui räägitakse loovusest või individuaalsest lähenemisest, siis sellest on tore rääkida, aga kombinaadis pole see võimalik.»

Eile kogunesid riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi kabinetti erakoolide eest seisvad kultuuriinimesed, et väljendada oma vastuseisu erakooliseaduse muutmisele, millega kaoks omavalitsuste kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust.