Kui erakoolide seaduse muutmise seadus mullu novembris valitsusest riigikokku jõudis, avaldas Postimees juhtkirjas lootust, et teravaks kiskuvas arutelus erakoolide tegevuskulude katmise üle ei minda vastastikuste solvangute ja sildistamisteni. Paraku oleme kevadeks jõudnud seisu, kus debatt hakkab kasvama demagoogiasõjaks, mille peamisteks võidumeesteks paistavad olevat palgalised suhtekorraldajad.
Tänases lehes on ära trükitud avalik kiri peatamaks seadusemuutust, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. Selline kiri nii mõjuka kollektiivse allkirjaga ei saa sündida lihtsalt kellegi osava lobitöö tulemusel. Need on inimesed, kelle sõnal ja tegudel on ühiskonnas kaal, isegi, liialdamata, üleilmne kaal. Omal alal absoluutsesse tippu kuulujad ei kirjuta alla igale suvalisele pöördumisele.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi on vastuseks öelnud, et võinuks isegi sellele kirjale alla kirjutada, küll mõne täpsustusega. Ligi peab silmas üldisi seisukohti: et «haridus on võtmeküsimus, erakoolid tähtsad, valikuvõimalused olulised või eraalgatus väärtus». Minister viitab võimalusele, et minnakse kollektiivselt kaasa lüürikaga, jättes samal ajal tähelepanuta, et küsitakse raha.
«See pole tegelikult rahaline valik, et erakoolid ei saa enam saada riiklikku garantiid, mida ei saa tavakoolid, ega 1,6 korda rohkem riigi toetust lapse kohta kui tavavanemate laps tavakoolis,» toob minister oma vastukirjas esile.
Niisiis, kumbki pool tahab ennast näidata õilsamana kui teine, kusjuures on tähelepanuväärne, et meediamöll läks lahti veel ammu enne, kui avalik pöördumine isegi täiel määral avalikuks sai.
On tõsiasi, et riik ei tohi lapsi käsitleda ebavõrdselt – ning iga minister peab mõistetavalt selle eest seisma –, ent leidub neid, kel tõepoolest on erivajadused ja tavakoolist erinevat nõudvad eeldused. Avalikkusel oleks olukorra hindamiseks vaja kaugelt enam arve ja arvutusi, rahulikult tuleks lahti rääkida kõnealused erivajadused ja -huvid – millest need õieti tingitud on. Vastasel korral jäämegi süüdistades paigale tammuma.
Eesti kool on maailmas tasemel, mille üle võime uhkust tunda, oma panuse on siin andnud ka erakoolid. Mitmed omavalitsused on teatanud, et ka seadusesse kirjutatud kohustuse kadudes jätkavad nad kogukonnale oluliste erakoolide rahastamist.
Erakoolide ümber käivaid lahinguid vaadates paistab muu hulgas silma, et poliitiline veelahe jookseb taas läbi valitsuskoalitsiooni. Poliitiliste punktide jahist tingitud venitamise tõttu on suurimad kannatajad paraku lapsed, needsamad mullu erakoolide õppinud 5753 õpilast ehk neli protsenti kõigist õppijatest.