Kadunud aja otsingul*

Riina Luik
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tudengid ikka – rõõmsad ja elevil. Hamburgi lähedal asuva Pinnebergi sõjaväekasarmutesse kolitud ülikooli kampuses.
Nagu tudengid ikka – rõõmsad ja elevil. Hamburgi lähedal asuva Pinnebergi sõjaväekasarmutesse kolitud ülikooli kampuses. Foto: Arnolds Gramatinsi erakogu

On uskumatu, kui täpselt ajastatuks võib osutuda linateos, mille valmimisprotsess kestis autori meelehärmiks kolm aastat. Eesti-Hollandi päritolu filmilooja Helga Meritsa ingliskeelne dokumentaalfilm «The Story of the Baltic University» («Balti Ülikooli lugu») on just selline – jutustades inimestest ja sündmustest 70 aastat tagasi, on selle sarnasused praegu Euroopas toimuvaga suisa jahmatavad. Kõik näib korduvat... 

Hollandlannast ema Elisabeth Merits-Kolki ja eestlasest isa Paul Meritsa neljast tütrest noorimat, Helgat, on alati huvitanud ja inspireerinud tema Eesti juured ja Eestiga seotud lood. Kuigi Meritsate perekonnaarhiivist jäid pärast isa palvel toimunud sõjaaegsete päevikute hävitamist järele vaid riismed, on seegi vähene andnud Meritsale ainest kolme Eestiga seonduva dokumentaalfilmi tegemiseks.

Esimene neist – «Kallis  Paul» – põhineb tema Saksa sõjaväes teeninud isa kirjavahetusel kodustega. (Film valiti 2008. aasta Theodor Lutsu filmipäevade parimaks dokumentaalfilmiks.) 2008. aastal valminud «Klassikaaslased 1943. aastast. Unustatud mälestused» jutustab haarava loo Tartu poeglaste gümnaasiumi 4.b klassi õpilastest, kes värvati algul Saksa tööteenistusse ja seejärel Saksa relvajõududesse. Traagiliseks kujunenud elusaatusega poiste seas olid ka autori isa ja onu. Kõige uuem linateos «The Story of the Baltic University» toob vaatajateni haruldase ajalookillu Hamburgis tegutsenud Balti ülikoolist, mille asutasid kolme Balti riigi õppejõud ja tudengid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles