1. aprillil Õpetajate Lehes:
Õpetajate Lehes sel reedel: kooliõpilaste õnnelikkusest, euroametnike emakeelest, õpetajate soo küsimusest
31. märts 2016, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolide pillipargid korda!
Eesti sajanda sünnipäeva eel toetab riik nelja aasta vältel koolide-muusikakoolide pilliostu 1,3 miljoni euroga. Projekt «Igal lapsel oma pill» tõigi mullu uusi instrumente 11 üldhariduskooli ansamblitele-orkestritele. Kuid pille on juurde vaja ka muusikatundideks.
ÕS ja kust seda leida
«Meie kiirelt muutuvas maailmas pole niivõrd oluline teada kõiksugu asju peast, kuivõrd teada seda, kust ja kuidas kõikvõimalikele küsimustele vastuseid leida. See kehtib ka keeleküsimuste puhul,» kirjutab Priit Põhjala «Keelekaste» rubriigis.
Miks ei ole Eesti kooliõpilased õnnelikud?
«Kas sa tunned kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks riikliku õppekava tervenisti läbi lugenud? Usun, et iga inimene võib endagi kogemuse põhjal väita, et õppimise alus on õppija huvi õpitava vastu, teiseks mõjutavad õppimist inimese sünnipärased eeldused. Riiklik õppekava aga ei lähtu ei õppija huvist ega võimekusest, vaid sätestab, et kõik õpilased peavad saavutama kõigis ainetes (ainevaldkondades) teatud tasemel kindlad pädevused (teadmised, oskused jne),» kirjutab Kuristiku gümnaasiumi õpetaja Priit Ratassepp.
Eesti otsib kodutut
«Kui midagi ühist meie presidentide tegevuses siiski on, siis see, et igaüks neist on omal viisil jahmerdanud isikliku kinnisvaraga,» kirjutab Kaarel Tarand.
Kolmanda klassi tasemetööd – mis ja milleks?
Märtsi keskel asus Eesti lugemisühingu toimkond koguma õpetajate hinnanguid 3. klassi tasemetöödele eesti keeles ja matemaatikas. Esimese nädala jooksul on küsitlus kogunud 166 vastajat. Neist vaid kuus leiab, et kolmanda klassi tasemetööd võiksid jätkuda samalaadi sisu ja vormiga.
Euroametnike emakeeleoskus
«Meie euroametnike emakeeleoskus on parem, kui arvatakse,» arvab Aivar Paidla, kunagine Tartu keemiaõpetaja ja koolijuht, kes praegu juhib Brüsselis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed ning regioonide komitee eesti keele kirjaliku tõlke osakonda.
Konverents kutsub kõiki kaasa
21. aprillil toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses TULUKESE projektist kokkuvõtete tegemiseks rahvusvaheline konverents «Kõik on kaasas».
Mitu miljonit närvirakku lõimingule kulub?
Mitu närvirakku kulub? Naljaga pooleks esitatud küsimus, kuid neid kulub ikka päris tublisti, selgub mittetulundusühingu Loovharidus koolitusel, kus Kiviõli 1. keskkooli õpetajad Anu Vau, Pilvi Kuurmann ja Tiina Kilumets räägivad, kuidas nad on kahe aasta jooksul lõiminud ajalugu, kirjandust ja kunstiajalugu, et luua tervikpilti nii õpilaste kui ka iseenda jaoks.
Juubelihõnguline vene keele õpetajate konverents
22. aprillil toimub Tallinnas X rahvusvaheline vene keele kui võõrkeele õpetajate teaduslik-praktiline konverents «Vene keel kui võõrkeel: tema minevik, olevik ja tulevik. Uus aeg – uus nägemus». Antakse kätte ka Aleksandr Puškini preemia.
Hiite koht ei ole muuseumis
Kooliprogramm õpetust pühapaikadest ei paku ning riik ununenud pühapaikade kohta suulise pärimuse kogumiseks raha pole eraldanud. Ometi leidub koole ja õpetajaid, kes on pühapaikade uurimise ja meelespidamise võtnud oma südameasjaks.
Tänulik lugeja ja Pipi suured jäljed
Seekordse Järje Hoidja auhinna laureaat Ilmar Tomuski arvab, et lapsed on erakordselt tänulikud lugejad. «Olen nõus Lindgreni mõttega, et maailma saatus otsustatakse lastetubades,» nendib teist korda Järje Hoidja pälvinud autor. Saladuskatte all tunnistab kirjanik, et tegelikult kirjutab ta ka isadele ja emadele.
Theatrumi «Popi ja Huhuu» ärgitab arutlema kaasaja hirmude üle
Theatrum pakub selle lavastusega õpetajatele hea võimaluse kirjandusprogrammi mitmekesistamiseks, kuid samaväärset tähelepanu võiks see pälvida ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate silmis, kirjutab Vanalinna hariduskolleegiumi kirjandusõpetaja Tiina Veismann Friedebert Tuglase kuulsa novelli põhjal valminud lavastusest, millega teater tõi lavale kirjaniku 130. sünniaastapäevaks.
Tänapäeva MacGyverid kasvavad kutsekoolis
«Projektõpe on andnud õpilastele lennukaid ideid ning tõstnud lõputööde taset,» kinnitab Tartu kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets.
Inseneripedagoogika – mõjus õpetus STEM-valdkonnas
15 aastat tagasi loodi HTM-i ja kolme ülikooli (TÜ, TLÜ ja TTÜ) hea tahte protokolli alusel tehnikaülikooli juurde Eesti inseneripedagoogika keskus. Praegu töötab Eestis juba 82 ING-PAED IGIP tiitlit omavat insenerpedagoogi, neist 37 TTÜ-s.
Lille lasteaia aastaring looduses
Tallinna kõige keskkonnasõbralikumaks lasteaiaks valiti mullu Lille lasteaed, kes ühtlasi võitis rühmadesse loodud teadusnurkade eest innovatsiooniauhinna. «Auhinda saada on tore, ehkki me selle nimel eraldi tööd pole teinud, meie igapäevane elurütm ja õppe-kasvatustöö ongi loodusõppe suunitlusega,» räägib Tallinna Lille lasteaia direktor Veronika Kübar, kes kõneleb nii laste tegemistest õues kui ka põnevatest retkedest loodusesse.
Kui oluline on õpetaja sugu?
«Koolis võiks küll olla praegusest rohkem meesõpetajaid, aga sugu ei tohiks olla argument kellegi õpetajana tööle võtmiseks,» kirjutab Elo-Maria Roots. «Tihti jääb mulje, nagu oleks kooliga seotud probleemide peamine süüdlane vananev naisõpetaja.»
Minu esimene aasta õpetajana
Õpetajate Lehe esseekonkursile laekunud tööde avaldamisele paneb asjaliku punkti Kristiina Hundi kogemuse põhjal kirja pandud essee «Minu esimene aasta õpetajana», mis näitab väga piltlikult, kui põrgulikult raske on noore õpetaja esimene tööaasta. Seejuures jääb autor vahvasti optimistlikuks.
Reegi preemia laureaat Mirko Rajas: «Kuninga mängivad kuningaks teised»
«Küllap on kõige suurem osa minu teatrisse jõudmisel Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassil ja Lembit Petersonil,» arvab tänavune Salme Reegi preemia laureaat Mirko Rajas. Nüüd õpetab nukuteatri näitleja ja lavastaja Rajas VHK-s juba ka ise teatri algtõdesid.
Päratrustist Singer Vingerini. Genealoogiline vaatlus
«Elupildi» rubriigis meenutab Hardi Volmer Singer Vingeri eelkäijat Päratrusti: «Kuna kõik olid asjaarmastajad või vaat et hullemadki, siis ei saanud muusika, mis sealt tuli, olla midagi muud kui punk. See oli räme ja suhteliselt abitu, aga see-eest hästi kõva.»
Olen nüüd parem versioon iseendast
Mari-Liis Nummertiga tegi Õpetajate Leht esimest korda tutvust 2013. aasta sügisel, kui ta Ahja kooli õpetajaks läks. Pärast kaheaastast tööd «Noored kooli» programmi uute õpetajate värbajana oli ta iseendki ära värvanud. Vastuseks pärimisele, kas ta jääbki kooli, kostis Nummert toona: «Kool jääb minuga.» Nii läkski. Nummert õpetab igal reedel Sillaotsa koolis ühiskonnaõpetust ning veab TÜ eetikakeskuses väärtuskasvatuse kooli projekti.