Urmas Paet: Euroopa vajab ühtset luureagentuuri (7)

Urmas Paet
, Euroopa Parlamendi saadik (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet
Urmas Paet Foto: Mihkel Maripuu

Novembrikuised terrorirünnakud Pariisis tõid taas selgelt esile, et Euroopa Liit on vastamisi pideva ja areneva terrorismiohuga, mis on viimasel kümnendil tabanud mitmeid liikmesriike rünnakutega, mille sihtmärk ei ole ainult inimesed, vaid on ka ELi vabadused ja väärtused. Europoli peadirektor Rob Wainwright kinnitas värskelt, et Euroopas on praegu viimase aastakümne suurim terrorioht, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

EL peab nüüd enam kui kunagi varem tegelema turvalisuse tagamisega kogu oma territooriumil, samas tagades nende õiguste ja vabaduste püsimajäämise, millele Euroopa Liit on üldse rajatud.

Samas on julgeolekumured ehk terrorismioht seadnud tõsise löögi alla Euroopa vaba liikumise ala ehk Schengeni ruumi püsimajäämise. Kahjuks on paljude riikide poliitikud passiivsuse-kriitika hirmus läinud lihtsama vastupanu teed ning pakkunud Euroopa kõigi hädade lahendajana piirata või lõpetada Schengeni vaba liikumise ruumi.

Ometi on aastakümneid kestnud pingutuse ehk Euroopa vaba liikumise allavett laskmise soovitud positiivne mõju julgeoleku tugevdamisele minimaalne. Küll aga on sellest sündiv kahju kogu Euroopale väga suur. Võtame näiteks Suurbritannia, kes pole kunagi Schengenisse kuulunud ja on kogu aeg jätkuvalt oma piire kontrollinud. Ometi on terroriohu tase seal üks Euroopa kõrgemaid.

Põhjus peitub selles, et põhiline osa ELi sisejulgeolekuohust tuleneb ELi kodanikest, kes on radikaliseerunud, osalenud võitlejatena ISISe tegevuses või omavad muid äärmuslikke sidemeid. Sellised inimesed viisid läbi Pariisi terrorirünnakud ning sellised inimesed ohustavad ka Briti ja teiste ELi riikide julgeolekut. Piirikontrolli taastamine ELi sisepiiridel ei aita siin midagi, sest need inimesed on juba Suurbritannias, Prantsusmaal ja mujal kohal.

Euroopa taandareng?

Schengeni lõhkumine paiskaks aga Euroopa oma arengus mõne aastakümne võrra tagasi ning nõrgestaks Euroopat ja selle seesmist usaldust ning koostööd oluliselt. Ja just seda soovivad nii ISIS kui muud äärmuslased, aga ilmselgelt ka tänane Venemaa režiim, kes pole kunagi üksmeelsest ja tugevast Euroopa Liidust huvitatud olnud.

Lisaks annaks Schengeni kokkukukkumine tugeva löögi Euroopa ja selle liikmesriikide majandusele ehk inimestele. Piirikontrolli taastamine aeglustaks oluliselt nii isikute kui ka kaupade liikumist ning teeks kahju Euroopa turismimajandusele. Saksa uuringufirma Prognos AG arvutustel saaks Euroopa majandus Schengeni ruumi lõpetamisest lähema kaheksa aasta jooksul 470 miljardit eurot kahju. Ja seda olukorras, kus Euroopa majanduse seis pole juba tänagi kiita.

Kuidas siis aga terrorismiriske Euroopas alandada? Kõigepealt vajab Euroopa tõhusat kava, et võidelda terrorismi ja radikaliseerumisega. Selleks tuleb tagada tasakaal turvalisuse ja põhivabaduste kaitsmise vahel.

Viimasel kümnendil ELi territooriumil toimunud terrorirünnakud on juhtinud tähelepanu mitmetele puudustele, millega tuleb arvestada, kui soovime ka tegelikult parandada terrorirünnakute ennetamise võimekust. Olulisemad puudused on siiani aga liikmesriikide vahelises info jagamises ja omavahelises koordineerimises.

Kõikide terrorirünnakute puhul viimase kümne aasta jooksul on nende toimepanijad varem teada olnud mitmele luureteenistusele ja vahel ka otseselt mõnele õiguskaitseorganile. On selged vajakajäämised ametkondadevahelises infojagamises nii riikide vahel kui ka kogu Euroopa Liidu tasemel. Riiklikul tasemel hoitava informatsiooni fragmenteeritus ei võimalda sellise info efektiivset kasutamist. Ilma toimiva infovahetuseta riikide vahel pole terroritegusid võimalik ennetada.

Õiguskaitsekoostöö

ELis on üha enam loodud mehhanisme ja asutusi politsei- ja õigusalaseks koostööks, näiteks Europol ja Eurojust. Paraku on raskete piiriüleste kuritegude, kuhu kuulub ka terrorism, kiire areng näidanud Euroopa senise võimekuse piire, seda eelkõige õiguskaitsekoostöö piisava puudumise ning õigusalase raamistiku piiratud ühtlustamise tõttu eri liikmesriikides.

Siiani on terrorismi ennetamine keskendunud peamiselt otseselt ELi territooriumil kavandatavate rünnakute nurjamisele. See on prioriteet, ent on oluline, et tegeldaks ka terrorismi peamiste põhjustega, milleks on radikaliseerumine ja sellega seotud võrgustikud, terrorismipropaganda, sotsiaalse integratsiooni puudused. Muidugi tuleb arvesse võtta ka terrorismi välismõõdet ning neid tuhandeid või kümneid tuhandeid ELi riikide kodanikke, kes on osalenud või osalemas näiteks ISISe terroritegudes ning seejärel naasnud või naasmas Euroopasse.

Järjest kasvava terroriohuga toimetulekuks Euroopa riikides on olulisim luureinfo ja muu informatsiooni adekvaatne jagamine ELi tasemel liikmesriikide vahel. Selleks tuleks luua Euroopa ühtne keskkond ehk Euroopa luureagentuur riiklike luureteenistuste teabe jagamiseks, vahetamiseks ja ennetava teabe edastamiseks. Ühesõnaga peab tekkima riikliku luureinfo jagamise kohustus terroriohtude osas. Selle aluseks vöiks olla praegune EL luureanalüüsi keskus (EU INTCEN). Euroopa luureagentuuri ülesanne peab olema informatsiooni ristkontroll ja analüüs.

Teiseks tuleb selgelt tööle saada juba olemasolevad võimalused. Euroopas on mitmeid keskkondi, andmebaase ja hoiatussüsteeme, mida liikmesriigid ei kasuta ega täienda optimaalselt: Schengeni infosüsteem, Europoli Infosüsteem, Euroopa karistusregistrite infosüsteem. Liikmesriikidele tuleb panna täiendavad kohustused jagada teavet raskete kuritegude ja terrorismikahtluste kohta.

Terrorismivastases võitluses on oluline ka õiguskindlus ja proportsionaalsus andmete kogumisel. Õiguskaitse eesmärgil isikuandmete kogumine, menetlemine ning säilitamine peavad toimuma selgelt määratletud ja selleks otstarbeks mõeldud raamistiku alusel. See saab tekkida ELi uue andmekaitse direktiivi vastuvõtmisel.

Tugevdada tuleb ka Eurojusti, näiteks suurendada teabevahetust süüdistuste ja süüdimõistmiste osas. Lisaks tuleb teha terrorismis süüdistavate kohta teabe edastamine Eurojustile kohustuslikuks. Tugevdada tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemist, sest see on tihti terroristlike organisatsioonide rahastamiskanal. Täiendada tuleb tulirelvadega kaubitsemise õiguslikku raamistikku. Ka relvakaubandus on oluline komponent terroristlike rühmituste sissetulekutes.

Loomulikult on omaette teema terrorismi algpõhjuste ja vägivallani viiva radikaliseerumisega võitlemine. Siin on oma roll haridusel, sotsiaalsel integratsioonil ja diskrimineerimise vastasel võitlusel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata radikaliseerumise vältimiseks vanglates, aga senisest süsteemsemalt tuleb ette võtta terroristlik propaganda, radikaalsed võrgustikud ja internetis värbamine. Tuleb leppida kokku ühistes reeglites, kuidas reageerida üha sagenevale interneti ja sotsiaalmeedia kasutamisele terroristlike rühmituste poolt.

Seega lõppude lõpuks tuleb terrorismi tõkestamisel tegelda pärisprobleemide ja pärisasjadega. Schengeni lõhkumine ei too kaasa midagi peale nõrga Euroopa. Euroopa riigid peavad õppima üksteist rohkem usaldama.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles