«Tahaksin loota, et need valgustatust ja sallivust väärtustavad seisukohad, mis siin täna kummaski kõnes kõlasid, olid juba suurema osa publiku seisukohtadeks niikuinii,» kommenteeris kirjanik Maarja Kangro Postimehe arvamusliidrite lõunal.
Maarja Kangro: eestlaste suurest surmanuhtluse pooldamisest tuleb rääkida (33)
17. märts 2016, 19:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik leidis, et üllatusi polnud, räägiti asjadest, mida ilmselt meie ühiskonnas peabki pidevalt üle kordama. «Evelin esitas oma ettekande suurepäraselt. Ta oli osanud hirmu teema mõjuvalt lihtsates kujundites kokku võtta. See oli emotsionaalse toimega tekst, mis oleks pidanud kõlama hoopis laiemale publikule, et seda mõjutada, näiteks laulupeolistele. Eks ta nüüd arvamuskülje vahendusel on ka hulkadele kättesaadav,» lisas ta.
«Mul oli hea meel kuulda, et Jüri Allik, kes nii mõneski kirjutises on jätnud deterministliku mulje, rõhutas emantsipatoorse hoiaku tähtsust. Olgu pealegi mitmed meist juba Stephen Pinkeri vägivalla vähenemise väiteid kuulnud (ja Pinkeri kohta teatud aspektidest ka kriitikat teinud) – mu meelest oli väga adekvaatne seostada seda, miks Eesti koerad on kurjad, sellega, et nii suur protsent meie inimestest pooldab surmanuhtlust. See on jube tõsiasi, millest tuleb samuti pidevalt rääkida, kuni asjad muutuvad. Surmanuhtluse pooldamine muidugi on osa suuremast hoiakukobarast, mis ajab «koerad kurjaks» – nagu ettekandja silmas pidaski. See haakus hästi järgmise ettekande hirmuteemaga, sest kättemaksusoovi kõrval ajendab surmanuhtluse pooldajaid suuresti just hirm.»
«Üldiselt tahaks arvata, et täna siin saalis surmanuhtluse pooldajaid siiski polnud. Et need, keda Postimees peab arvamusliidriteks, selle 71% hulka ei kuulu,» leidis ta lõpetuseks.