Urmas Klaas: Lõuna-Eestist võiks saada üks maakond (11)

Urmas Klaas
, Tartu linnapea (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Klaas
Urmas Klaas Foto: Kristjan Teedemaa

Eesti järgmine edulugu tuleb tugevatest omavalitsustest. Kui ühinemised tooks Tallinn-Tartu neljarajalise tee valmimise meile lähemale, ühineks kõik Lõuna-Eesti omavalitsused üheks maakonnaks, kirjutab Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).

Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks haldusreformi seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule. Hea uudis ja tunnustus nii riigihalduse minister Arto Aasale kui kogu valitsusele ja palju tarkust ning jõudu riigikogule eelnõuga edasi töötamisel.

Kui vaatame meie naabreid lõunas, põhjas või läänes, siis kõik nad on üsna hiljuti läbi viinud haldusreformi. Demograafiline situatsioon meil ja naaberriikides on põhimõtteliselt sarnane: tööealise elanikkonna ehk maksumaksjate arvu vähenemine. See sunnib efektiivsemaid lahendusi leidma nii era- kui ka avalikus sektoris. Riigiaparaat tõmbab end riigireformi käigus koomale ja on loogiline, et arvuliselt vähem ja tugevamad peavad olema ka kohalikud omavalitsused. 

Eestimaal on palju valdu, kes tõdevad uhkusega, et on kohapeal suurimaks tööandjaks ning kelle eelarve kaaluka osa moodustavad valitsemiskulud. Kuigi suure osa sellest moodustavad omakorda näiteks lasteaedade ja kultuuriasutuste palgad, on probleem selles, et investeeringuteks ehk millegi uue loomiseks raha ei jätku.

Haldusreformi eelnõus või sellega seonduvalt on mitmeid teemasid, mida peab edasi arendama ning eelnõu täiendama ja mõnele teemale ma allpool ka osundan, kuid põhimõtteliselt on vaja eelnõu seadusena vastu võtta ning juba alanud ühinemisalgatustele loodetud alus anda.

Olen veendunud, et Eesti arengut peavad ja saavad eest vedada tugevad omavalitsused, mille administratiivkeskus on üldjuhul ka regiooni tõmbekeskuseks. Ma ei pea õigeks, et valitsus sunniks omavalitsusi just üheks tänase maakonna järgseks omavalitsuseks ühinema, kuid olen üsna veendunud, et sinna me varsti välja jõuame. Näiteks Tartumaale on optimaalne üks omavalitsus.  

Valitsuse pressiteates seisab: «Kui liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel.»

Luban endale ühe väikese liialduse: kui ühinemised tooks Tallinn-Tartu neljarajalise tee valmimise meile lähemale, ühineks kõik Lõuna-Eesti omavalitsused üheks maakonnaks.  See on tee, mis pole vajalik mitte üksnes Tartule ja Lõuna-Eestile. Seda teed oodatakse terves Eestis  ning selle täies pikkuses välja ehitamine avaks Lõuna-Eesti potentsiaali kogu Eestile.

Eelnõu vastuvõtmisel ja seaduseks saamisel on omavalitsuse suuruse alampiir 5000 elanikku, valitsuse eesmärk (kiitus selle eest!) on aga riigihalduse ministri sõnul jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni. Praegu toimuvad 26 erinevas piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitused.

Ambitsioonikust soosib ka ühinemistoetus, sest vabatahtlikult liitunud omavalitsustele on määratud kõrgem ühinemistoetus. Kui moodustub üle 5000 elanikuga omavalitsus, saavad kõik ühinejad kahekordset ühinemistoetust ehk 100 eurot elaniku kohta. Valitsus otsustas tõsta liitumise tulemusena 11 000 elanikuga omavalitsuse täiendava toetuse 500 000 euroni.

Haldusreformi märksõnaks on kvaliteetsed avalikud teenused terves riigis ja sõltumata piirkonnast. See tähendab kvaliteetset juhtimist, mis omakorda tugineb kompetentsetele ametnikele ja otsustajatele. Ühinemiskogemus näitab, et ühtlustamine käib ikka kõrgema kvaliteedi ja palga suunas.

Järvamaal kritiseeriti maakonnast ühe omavalitsuse tegemist, sest Paidele lisaks on keskuseks ka Türi. Ega see hirm väga tõsiselt võetav ei ole. Küll aga tõstatab teema, kuidas suuri omavalitsusi juhitakse ja kuidas rahvast otsuste tegemisse  kaasatakse. Ka haakub  selle teemaga kogukondade identiteet. Selles osaks peaks valitsus koos ekspertidega välja töötama erinevaid valitsemise –ja kaasamismudeleid: kuidas just suuremates ühisomavalitsustes reaalne otsustamine ja igapäevane juhtimine käima hakkab.

Kogu haldus- ja riigireformi sisuks peab olema ka omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete selgeks rääkimine ning kokku leppimine. Kuidas jaguneb näiteks vastutus hariduses? Keskvalitsus on alustanud riigigümnaasiumite loomisega igasse maakonda. Ambitsioon on kogu gümnaasiumihariduse keskvalitsuse vastutusele ja rahastamisele võtmine. Kuidas lähme edasi teiste haridustasemete ja valdkondadega? Üldhariduskoolide õpetajate palk tuleb riigieelarvest. Alushariduse õpetajad on samaväärselt tähtsad aga saavad palka hoopis teistsugustel alustel. Siia lisandub ka huvihariduse rahastamise teema.

Ülesannete jaotusega seondub omavalitsuste rahastamine. Praegu on see keskvalitsuse poole kaldu ning meie riiki iseloomustab fiskaaltsentralism. See on kahetsusväärne ja pärsib riigi arengut. Valitsuses on päevakorral tasandusfondi ning laiemalt omavalitsuste tulubaasi kujunemise põhimõtete korrastamine. See on oodatud tegevus ja vajalik selleks, et omavalitsused saaksid olla oma piirkonna arengu tõelised vedurid. Nende sammudega oleks haldus- ja riigireform veelgi tulemuslikum.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles