Õpetajate Leht 11. märtsil
Õpetajate Lehes sel reedel: Eesti keele tulevik Soomes, keelepraht, et isad lastega koolimajja jõuaks
10. märts 2016, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Missuguseks kujuneb eesti keele tulevik Soomes
Soomes elab ja töötab praegu ligi 70 000 eestlast ja selle maa koolides õpib üle 4500 eesti lapse. Mis võimalusi on neil seal eesti keelt meeles pidada?
Mida teha keeleprahiga?
«Kuidas panna inimesi, kes kirjutamisega leiba teenivad, ära tundma, et oma töövahendi eest tuleb hoolt kanda ja et emakeeleõpe ei pea piirduma kooliajaga?» küsib Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.
Et isad lastega koolimajja jõuaksid
«Isad mõjutavad laste enesehinnangut, eluraskustega toimetuleku võimet, sotsiaalset küpsust ja palju muudki,» kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.
Keel ja linn
«Ei ole ilmselt juhus, et rahvusliku liikumise tõusulaine liikus sünkroonis eestlaste kiire linnastumisega 19. sajandi kolmandal veerandil, mil ühe inimpõlve jooksul linnaeestlaste arv peaaegu kahekordistus,» kirjutab Kaarel Tarand.
Mina ja trükivead
Priit Põhjala kirjutab «Keelekaste» rubriigis: «Kunagi sattusin kimbatusega lugema pealkirja «Andres Oper lõi üle värava ja sai treenerilt kiita». Hiljem selgus siiski, et ta ei olnud löönud üle, vaid ühe värava. Veel on mul meeles tekstid, kus maandumisest oli saanud mandumine, okulistist okultist, poksijast posija, autorist auror – mustade võlurite püüdja Harry Potteri raamatuis –, elektrijaamast elektrijama, postimüügifirmast potimüügifirma, maanteeametist maateeamet, piirivalvest piirivale, õppetoetusest õppeteotus ja üleskutsest «Tähistame lastekaitsepäeva!» skandaalne «Tühistame lastekaitsepäeva!».»
Viime koostöö õpetajate tunniplaani
21 maailma parima haridusega riigi kuuendal õpetajaameti tippkohtumisel Berliinis oli luubi all professionaalsus. Esile toodi Eesti õpetajate suur autonoomsus, järeleaitamist vajab aga koostöö, mis mitmes riigis on lausa õpetajate tunniplaanis.
Mina tahan! Ema lubab!
Laps on nagu käsn, kes imab endasse kõik, mida näeb ja kuuleb. Tihti ei anta endale aga aru, mida lapse kuuldes räägitakse ja tehakse, kinnitavad Pelguranna lasteaia õppealajuhataja Anne Kikas ja õpetaja Aili Liivrand, kel mõlemal on pedagoogilist staaži 50 aastat.
Ajalugu on suur fantaasia
Mauruse kirjastuse turundusjuht Anneli Pilliroog intervjueerib 6. kl ajalooõpikute autorit, Eesti ajaloomuuseumi peavarahoidjat Sirje Pallot ja 6. kl ajaloo töövihikute koostajat Katrin Martsikut.
Kas koolis on kohta humanitaarteaduslikule metodoloogiale?
Kas humanitaarteadused on ka teadused, küsib ja vastab religiooniantropoloog Jaanus Kangur.
«Mälestusteraamatud – lähiajalugu kaante vahel» ja «Eesti keel Eesti ülikoolis» – need on Karl Kello teemad. Jaan Tamm tutvustab uut «Vana Tallinna».
Monika Undo: «Võimalusi muuta emakeeletund haaravaks on palju.“
«Emakeeleõpetaja peab olema mitmekülgne ja laia silmaringiga ning suutma arutleda igasugustel teemadel. See on huvitav, aga paneb ka suure vastutuse,» leiab Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo, kes on üks neist 17 õpetajast Eestis, kellele õpetajate liit ja kutsekoda on andnud meisterõpetaja tiitli.
Tabatud hetk
Iga lapsepõlvekogemus mõjutab inimese kasvamist ja kujunemist, arutleb «Elupildi» rubriigis näitleja Katariina Unt, kes oli suure pere noorim laps.
Tütar kui õpetaja
Et meile kingituseks saadetud väikesed õpetajad saaksid oma parima anda, peab nendega koos olema ja kogema, tegutsema ja looma, kirjutab Kati Saara Vatmann.
Õpetajate Lehe vahel on Koolibri Uudised. Kirjastus Koolibri saab tänavu 25-aastaseks.