Sel reedel Sirbis transsoolisuse mitu nägu. Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele. Eestis ja maailmas. Kunstis ja õiguses.
Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
Sirbis sel reedel: transsoolisuse mitu nägu
10. märts 2016, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TERJE TOOMISTU: Transsoolisuse näod
Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele ei peaks olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga.
Me oleme maailmas kehadena. Isegi virtuaalmaailmas, kus teoreetiliselt võime suhelda füüsilisest kehalisusest sõltumatult, toimub pidev kehade loomine ja taasloomine. Paratamatult asetub meie kehalisus normatiivsetesse raamidesse, mille pingekohtades võib ilmneda vägivald (nt rassism) või üles kerkida keerulisi küsimusi kehaliste õiguste kohta (nt reproduktiivsed õigused, transinimeste tervishoid). Õiguslikud, meditsiinilised ja kultuurilised diskursused nõuavad kehadelt ka pidevat kohandumist soonormidega.
ÜLO MATTHEUS: Euroopa väärtused ja Eesti postmodernistlik valitsus
Piibli kümnest käsust kui moraali alusnormidest on seni sisuliselt kehtima jäänud vaid kaks: sa ei tohi tappa ja sa ei tohi himustada ligemese vara!
Sugu ja võim. ARO VELMET vestleb Valle-Sten Maistega. Aro Velmet: Pole mingit teaduslikku alust arvata, et traditsioonilised soorollid on kuidagi ühiskonna elujõulisusega seotud. Küll aga põlistavad need teatud võimuhierarhiat.
MERLE KARRO-KALBERG: Kellel on õigus linnaruumile?
Avalik ruum on seda sooneutraalsem, mida enam arvestatakse kõikvõimalike, ka marginaalsete, kasutajagruppidega.
Ruumi soolise konstrueerimise nüüdiskäsitlus jõuab meie ette siis, kui räägitakse Rootsi lasteaia sooneutraalsest riietus- või tualettruumist. Ka köök on paljude alateadvuses ikka veel naise pärusmaa, mees saab omaette olla aiamajas muruniidukit putitades. Kust need arusaamad tulevad ja kuhu lähevad, räägib EKA kunstiteaduse instituudi nooremteadur Ingrid Ruudi.
TRISTAN PRIIMÄGI. Vahedel on vahed vahel
Transsoolisus on filmikunstis siiski veel suhteliselt tume valdkond.
Mõne aja eest sai teatavaks üks üsnagi kurioosne Hollywoodi uudis. Pärast seda, kui «Maatriksi» («The Matrix», 1999) ja mitmed teised kassahitid teinud režissööriduo vendade Wachowskite ühest liikmest Larryst sai 2008. aastal ametlikult leegitsevroosa juuksepahmakaga Lana Wachowski, tuli sel nädalal avalikkuse ette ka tema tiimikaaslane ja vend Andy, keda tuntakse nüüdsest Lilly Wachowski nime all. Mõlemad tegid läbi soovahetusoperatsiooni. Vendi Wachowskeid võib nüüd ametlikult kutsuda õdedeks Wachowskiteks.
REBEKA PÕLDSAM: Mis võiks kutsuda vallutama minu vitamiinidega tuunitud üle mõistuse tütarlapselikku keha? Transsooliste naiste kõlavad hääled
Veel alles 2014. aastal räägiti transsoolistest naistest peamiselt sekstöö kontekstis, kus soolised erinevused on kõige selgemalt näha. 2016. aastal on kuuldavaks saanud hoopis teistsugused transnaiste hääled – nende unistus saada kuulsaks näitlejaks või lauljaks on saanud tõeks. Veebruari lõpus avaldas Anonhi ehk ansambli Antony and the Johnsons laulja pika sõnavõtu, miks ta ei lähe 2016. aasta Oscarite galale, kuigi on eelmise aasta parima laulu nominent ning teine transsooline nominent Oscarite ajaloos. Anohni sõnavõtt on osa hiljuti esile kerkinud transsooliste positiivsest programmist.
MARI-LIIS SEPPER: T nagu trans
Eesti transinimeste elukvaliteet paraneb niipea, kui riik suudab lahutada juriidilised protseduurid meditsiinilistest.
Feministile on sugu nagu marksistile klass, s.t ühiskonna keskne kategooria, millega määratletakse inimelu võimalused. Reeglid, mida igale sootsiumi liikmele õpetatakse või mille tundmist eeldatakse, on omakorda mõjutatud soosüsteemist. Läänemaailma soosüsteemi iseloomustab binaarsus. Valdavalt tunnustatakse nais- ja meessugu ning äärealadele on tõrjutud teistsuguse sooidentiteediga inimesed. Samal ajal on mitu viisi, kuidas oma sugu määratleda-esitleda ning osa neist ei sobitu kaksikjaotuse alla.
KADRI AAVIK: Isiklik on poliitiline
Uuringu kaardistas millised on Eestis elavate LGBT-inimeste kogemused ning hinnangud oma heaolule eri eluvaldkondades.
Transsoolisust ja transsooliste inimeste kogemusi on meie senises soouurimuslikus ja sotsioloogilises uurimistöös vähe käsitletud (vt nt Luha 2015). Kuna transsooliste inimeste puhul on tähelepanu all eelkõige nende sooidentiteet, mitte seksuaalne orientatsioon, siis erinevad nende probleemid ja poliitilised huvid suuresti LGB-inimeste omadest ning vajavad eraldi analüüsi. Transsoolisuse uurimise kaudu saame paremini mõista ka ühiskonna alustalaks olevat binaarset soosüsteemi ja selle taastootmist.
TARMO PIKNER, HELEN SOOVÄLI SEPPING: Tarad ja kärbuv avalik ruum
Linna ja linnalisust võiks kirjeldada dünaamilise kooseluvormina, mille iseloom sõltub kultuuriruumist. Kooselamise lahutamatu osa on avaliku ja privaatse sfääri piiritlemine. Konfliktid ühiskonna huvigruppide vahel on selle protsessi lahutamatu osa ja ikka tuleb ette olukordi, kus tajutakse, et üks pool ajab taga omakasu ühishuvide ja avaliku linnaruumi arvelt. Selle probleemi lahkamiseks tuleb selgitada sellist ruumi kasutamise piiramise nähtust nagu tarastatud kogukond (gated community).
KARIN PAULUS: Turisti lahkumine
Juba kümme aastat tagasi taheti endise valuutapoe asemele ehitada kõrghoone. Nüüd on Turisti lammutamine ja 42 korrusega pilvelõhkuja ehitamine saanud reaalsuseks.
Valuutakauplus Turist Tallinnas. Autorid arhitektid Peep Jänes ja Hanno Sepman, sisearhitekt Aulo Padar. Maja sai valmis 1982. aastal.
Viimastel aastatel olen sattunud kahele matusele, kus lohutuseks öeldi, et kadunukesed olla nüüd teisel pool tähti, seal, kus õõtsuvad palmid, ehk on leidnud tee taevasesse Sharm el Sheikhi. Mida öelda kosutuseks lammutatavale arhitektuurile ja selle sõpradele? Taaskasutatult näeme?
JAANIKA PALM: Mulluse lastekirjandusaasta Oskarid.
Eesti kirjanikud märkavad laste probleeme rohkem kui varem ja oskavad neile ka tuge pakkuda.
KRISTA KUMBERG: Piltide pealetung ja palju põnevat
Mulluse laste ja noorte tõlkekirjanduse puhul rõõmustab mitmekesisus.
JAAK LÕHMUS: Veel kord tuhandenäolisest peeglist. 66. Berliini filmifestivali kokkuvõte
AURELIA AASA. Maailmaparandajad omal moel. «Eesti lood» 2015–2016 mõjuvad sotsiaalse äratuskellana
Arvustamisel
casaBranca «sexyMF» ja Pärnu Endla «Valged heteromehed»
«Ladyfest 2016» Rundumi kunstiruumis, Fideelia-Signe Rootsi «Palju õnne naistepäevaks» ja Marge Monko kuraatoriprojekt «Kõik kirjad on armastuskirjad»
«Trammi nimega Iha» teine tulemine
Adrian W. Moore`i «Lõpmatus»
Avangard ja/või arjergard Estonia kontserdisaalis
66. Berliini filmifestivali kokkuvõte
Mulluse lastekirjandusaasta Oskarid
«Eesti lood» 2015–2016
«Eliitkontserdid» ja Uue Tänava Orkester ja dirigent Kaspar Mänd
Eesti ehtekunstinäitus «ESTONISHING !» ja Carla Castiajo ja Slavomira Ondrušová näitus «Joon»