Tööinspektsiooni direktor Maret Maripuu kirjutab sellest, et riigil oleks tööohutuskultuuri edendamisel aeg abikäsi ulatada. Seda võiks teha, väärtustades rohkem ettevõtjate tegevust selles vallas.
Maret Maripuu: töötamine Eestis – kas eluohtlik ettevõtmine? (2)
9. märts 2016, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Ilves ütles Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kõnes: «Maailm, Euroopa ja Eesti Euroopas on taas jõudnud suurte muutuste lävele. Ja kohati selle läve ka ületanud. Maailm muutub palju, muutub kiiresti, ja on meie teha, kas paremaks.»
Sama mõttega võib alustada ka eelmise aasta töökeskkonna ülevaadet. Eesti töökeskkond on aastatega väga muutunud. Haruldane on, kui inimene alustab ja lõpetab tööelu samas ettevõttes. Muutuvatest töökohtadest rääkis hiljuti konverentsil Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar. Ta viitas, et tänased töökohad võivad mõne aasta pärast olla unustusse jäänud, ja uutest pole meil veel aimu. Karjääri jooksul tehakse mitu karjääri, omandatakse uus elukutse, luuakse oma ettevõte. See mõjutab oluliselt töösuhteid ja esitab uusi väljakutseid tööelu reguleerivale seadusandlusele. Töö on suur osa meie elust, ükskõik kus ja kuidas me seda teeme. Töötada peab saama aga nii, et töötegija tuleks koju sama tervena, kui ta sinna läks.
Statistika näitab, et Eesti majanduselu oli möödunud aastal vilgas. Tööhõive määr oli 69,4%, mis on viimase kahekümne aasta kõrgeim. Tööhõivesse tuli 16 000 inimest juurde, see on pisut rohkemgi kui terve Rakvere linna jagu rahvast. Lisandus ka 1919 uut ettevõtet, kus töötab vähemalt üks töötaja (kokku oli vähemalt ühe töötajaga ettevõtteid 53 422).
Kontrollisime eelmisel aastal 3838 ettevõtte tööohutuse, -tervishoiu ja -suhete olukorda. Järelevalvet teeme ohuprognoosi-põhiselt ning probleeme leidsime 91% kontrollitud ettevõtetest. Valdavalt on need seotud töötajate väljaõppe ja juhendamisega, tervisekontrolli korraldusega ning töötervishoiu ja -ohutusega tegelevate töötajate leidmisega.
Rohkem tegutsejaid tööturul tähendab aga rohkem tööõnnetusi. Üks põhjusi on see, et teada antakse enam ka kergematest õnnetustest ega püüta neid varjata või esitada olmetraumadena. Raskeid tööõnnetusi juhtus eelmisel aastal 7% enam kui aasta varem. Kahjuks kaotas tööõnnetuse tagajärjel oma elu 16 inimest. Statistiliselt on see samal tasemel kui 2014. aastal, ent ka üks töö tõttu kaotatud elu on liiga palju. Nii mitmelgi puhul oleks saanud fataalse tagajärje ära hoida, kui tööohutusele ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Oskamatus, aga ka rutiinne töö ning aastatega kujunenud valed harjumused võivad ühe hetkega saatuslikuks saada.
Kolmandik kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii esimesel töökohal noored kui ka töökohta vahetanud, kellel töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Just noorte töötajate puhul teeb muret, et tööleping on jäänud sõlmimata.
Seaduse kohaselt loetakse tööõnnetuseks õnnetus, mis juhtub töölepingu alusel või teenistussuhte raames töötava inimesega. Eesti õigusmaastik on aga oluliselt kirjum. Võimalik on sõlmida erinevaid lepinguid: töövõtuleping, käsundusleping, töötamine FIEna või oma väikeettevõtte kaudu on täiesti tavapärane. Eelmisel aastal oli mitu juhust, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel. Ka need juhtumid ei kvalifitseeru töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Võrdlesime 2014. aasta haigekassa ja tööinspektsiooni andmeid tööõnnetuste tõttu puudutud tööaja kohta. Selgus, et tööõnnetuste tõttu jäi tegemata ligi miljon tundi tööd. Kui siia lisada tööst põhjustatud haiguste, kutsehaiguste ja juriidilistel põhjustel tööõnnetusteks mitte kvalifitseerunud õnnetuste tõttu puudutud aeg, võib see arv olla poole suurem. Kaotame liiga palju aega õnnetustele, mis tegelikult hüüdsid tulles, oleks vaid olnud kuulajaid ja riskide maandajaid.
Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes mõistavad, et tööohutusse ja -tervishoidu investeerimine on majanduslikult kasulik ja mõistlik tegevus. Hea eeskuju on nakkav ja inspireeriv. Siiski ajendab subjektiivne risk rohkem käitumist muutma. Reeglina paraneb ettevõtte töökeskkond tööinspektori kontrolli järel. Hiljutisest uuringust selgus, et lausa 77% Eesti ettevõtetest nimetasid töökoha riskide hindamise põhjusena soovi vältida tööinspektsiooni trahve.
Häid tulemusi saab siis, kui trahvihirm asendub hoolimisega töötajate ohutusest ja tervise hoidmisest ning ettevõtte heast mainest. Kusjuures vajalik on tööandjate ja töötajate ühine tahe. Hea tervisega töötajad saavad oma tööd paremini teha, aitavad ettevõttel edeneda ning teenivad ka ise rohkem. Kostab justkui Eesti hea käekäigu jaoks oluline arutelukoht, aga miskipärast on tööohutus ebaolulise teemana ühiskonnas kõrvale jäänud. Samas on juba selle aasta kahe kuuga tööl oma elu kaotanud seitse inimest (neist kolme juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel). Kui mitte miski muu, siis see arv peaks meid küll väga tõsiselt mõtlema panema. Ootame ju kõik oma lähedasi tervena töölt koju.
Riik saab tööohutuskultuuri väärtustamisel appi tulla. Ettevõtete tunnustamistel tuleks ühe kriteeriumina arvestada tööohutuse tagamist. Kaaluda võiks ka seda, et riigihankel osalemisel tuleks esitada tõend töökeskkonna korrasolu kohta, sarnaselt maksuvõlgnevuste puudumisega. Ei midagi keerulist – iga ettevõte pääseb ligi tööinspektsiooni andmebaasile ETI. Info on võimalik hõlpsalt välja võtta ja lisada see riigihangete dokumentidele. Riigina annaksime sõnumi, et lisaks rahalisele võimekusele on meile oluline ka see, et maksumaksja raha eest ostetaks teenust ettevõtetelt, kes oma töötajate ohutust ja tervist väärtustavad. Meie väikeses, ent tublis riigis inimeste hoidmisest midagi olulisemat ju olla ei saa.