Sirbis sel reedel: kapitalismist, globaliseerumisest, pagulastest ja globaalsest ühiskonnast

Liisa Tagel
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Sirp 04.03.2016: kapitalismist, globaliseerumisest, pagulastest ja globaalsest ühiskonnast. Jagamismajandusest ja gentrifikatsioonist ning veelkord latte-vanematest.

MARTIN OJA: Progressimüüt: reformi ja raudtee retoorika

Mis seob Reformierakonda ja Rail Balticut?

Kahtlemata saame huvitava vastuse, kui võtame käsile ajakirjandusliku uurimistöö, toome välja ettevõtted ja nende omanikud, kellele raudteeprojekt tõotab allhankelisi lepinguid. Riigieelarvest projektide rahastamine, et sellega erasektorile tööd anda ja «palka maksta» on maksusüsteemide tekkest saadik ilmselt kõige levinum JOKK-skeem kogu maailmas. See on niivõrd igapäevane, et hajub vaateväljalt, lahustub retoorikas, laseb end kanda tehnikatest, millega kujundatakse sotsiaalset reaalsust.

KAUPO VIPP: Koomaeelne tsivilisatsioon

Ükskõik kuhu maailmas pilk pöörata, igal tasemel torkab silma kindlustunde ja ühiskondliku heaolu kahanemine ning kõikvõimalike institutsioonide, organisatsioonide ja süsteemide funktsionaalsuse kiirenev kadu. Nii köögivestlusis kui ka meediakajastusis on sagenenud sellised epiteedid nagu «ehmatav», «enneolematu», «ootamatu», olgu jututeemaks end kõikjale küünitav korruptiivsus, rändeplahvatus, totalitaarseks kiskuv poliitkorrektsus, siiani äärmuslikuks liigitatud poliitliikumiste võidukäik, varalise ebavõrdsuse kiirenev kasv, kliimaanomaaliad, stagneeruv globaalmajandus, «rahatrükkimine», naftahinna ja börsiindeksitega toimuv, geopoliitilised pinged, terrorismilained jne.

HELI MEISTERSON. Tasakaaluharjutused nõutuse piiril

Pagulaskriisi võnked Saksamaa kultuurielus

Saksamaal on praegu heitlikud ajad: imestatakse enda üle ja muretsetakse Euroopa tuleviku pärast. Ühe Berliini väikese raamatupoe vaateaken pakkus justkui selle olukorra kommentaariks väljaannete kollaaži: intellektuaalide Euroopa, demokraatia, islami, kristluse ja terrorismi ning aktuaalsete kriisikollete mitme radikaalsusastmega käsitlused, sekka veidi optimistlikumaid juhtnööre tuleviku väljakutsetega seoses, minevikust lähtuvaid manitsusi ja ilukirjanduslikus vormis materjali džihaadi, inimkaubanduse ja pagulaste saatuse teemal. Selline hüsteeriline, kuid ühtlasi seda maandav pluralismi kultuuriline manifest, taamal taustaks üks kirjanduslik roosikalender.

MARGUS OTT: Inimkonna tulevik

Kuidas leevendada ülemaailmseid põletavaid probleeme, ebavõrdsust iga riigi sees ja riikide vahel ning ökoloogilist kriisi.

Inimkonna ajaloo võib paigutada eluslooduse evolutsiooni konteksti: tehnika areng jätkab elusolendite arengut. Kui jätkusuutlik on see pikemas perspektiivis, on iseasi: evolutsiooniline keerustumine on ühtlasi järjest suurejoonelisema raiskamise, kulutamise ajalugu ning ühel hetkel võib osutuda võimatuks jääkproduktidest vabaneda ja inimkond võib oma jäätmetes hukkuda. Kuid isegi kui inimajalugu peaks viima kollapsini, ei tähenda see, et kõik selleni viivad teed oleksid ühesugused või et me ei võiks vähemasti püüda seda ära hoida.

KILLU SUKMIT: Lady võib ka riot-grrrl olla

«Ladyfesti» korraldajad ei mõtle asja valmis kontorilaua taga, vaid on valmis minema tänavale või Vao keskusesse.

Feministlik festival «Ladyfest 2016» toimub 8. – 12. III juba kuuendat korda ja seekord on fookuses pagulased.

MERLE KARRO-KALBERG: Kas Kalamaja lummus, võlu ja väärtused jäävad püsima?

Veel kümme aastat tagasi oli kuvand Kalamajast ja kogu Põhja-Tallinnast kui räämas vaesest agulist, mille lobudikke ootab kohe-kohe lammutamine. Korraga avastasid Kalamaja kesklinnalähedase mõnusa elukohana ühiskondlikult aktiivsed loomingulised noored ning Kalamaja muutus koos Uue Maailmaga uue linnalise eluviisi katselavaks. 2014. aastal valis veebileht Skyscanner Kalamaja maailma hipsterilinnakute paremikku. Kesklinnalähedane puitasum sõbralike ja tegusate elanikega on ligitõmbav elupaik mitte ainult Tallinnas – sellesarnaseid gentrifikatsiooni jälgi kohtab Tartus ja mujalgi –, kuid Kalamajast on saanud keskklassistumise mudeli Eesti õpikunäide, kinnisvaraarendajate meelispaik.

MELE PESTI: Latte-vanemad ja lapse õnn ehk

Eelarvamuste põrkumisest sotsiaalses ruumis

Kristi Grišakov tutvustab 5. veebruari Sirbis Põhjamaade perede trendi valida väikestele lastele elupaigaks kesklinn ja arutleb, kuidas linnaplaneerimine neid aidata võiks. «Pika vanemapuhkuse puhul kardavad emad ja eriti isad eelkõige eraldatust, kesklinna jäämine tundub aga olevat võimalus säilitada vaimne tervis ja kontakt eelmise eluga,» kirjutab Grišakov Soomes tehtud teadustöö põhjal. See on tänuväärt teemapüstitus meie iibemurest tiinel ajal.

TRISTAN PRIIMÄGI: Eduunelma reaalsuskontroll

Tänavused Oscarid pakkusid pinget mitmel rindel, aga mitte tulemuste osas

Tänavusi Oscareid jäädakse meenutama mitme asja järgi. Esiteks loodi pretsedent sellest, kuidas avaliku arvamuse ning sotsiaal- ja muu meedia jõul ja toel pressiti filmiakadeemialt välja Oscar Leonardo DiCapriole.

ENE-REET SOOVIK: Semiootikast ja metsast, Ecoga

Maailmakuulsale õpetlasele Tartu ülikooli audoktori tiitliel andmine ei olnud formaalsus, vaid peegeldas sisulist akadeemilist suhet.

Materjalid Tartu ülikooli semiootika osakonna teadetetahvlil vahelduvad pidevalt, vähemalt enamik neist, nii nagu teadetele kohane ongi. Mõned võivad aga paigale jääda ka pikemalt peatuma, näiteks osakonna töötajate ühisfotod. Nende seas on omakorda kõige kestvamaks kujunenud 2009. aasta maikuus ülikooli vanas kohvikus tehtud ülesvõte, millel kus seisab Tartu semiootikute keskel enesekindla enesestmõistetavusega seisab keegi, kes õigupoolest oligi pildi tegemise ajendiks – Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco (1932 – 2016).

ART LEETE: Teaduse diskreetne düstoopia

Hiljuti on hakatud meedias arutama rämpsteadusajakirjade probleemi. Järjest ilmub artikleid, kus kirjeldatakse teadlaste kaalutlusi, miks sellistes ajakirjades avaldada ja et ülikoolide juhtkonnad eiravad muret. Olen nõus hinnanguga, et see pseudoajakirjades avaldamine on mõttetu probleem.

PEETER OLESK: Teaduse kohast tulevikus

Üleüldised arutlused mulle ei meeldi, sest lihtsureliku aegruum on lõplik ja ühtlasi väga konkreetne. Keegi meiesugustest ei arva, et inimene saaks tegutseda, olles ise vaakuumis. Vastupidi. Maailm meie ümber on täis igasugust kila-kola, mille nurkade vastu on end väga lihtne ära lüüa.

Ainus ja igavene Eri Klas

Friedebert Tuglase novelliauhinna 45. laureaadid

Targa maja kompetentsikeskus Rakveres

Arvustamisel

Hardo Pajula «Majanduslik inimene ja poliitiline loom»

Silvia Urgase «Siht/koht»

Targa maja kompetentsikeskus Rakveres

Mängufilm «Ole tervitatud, Caesar!»

Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva näitus «Mees, kes koosnes stiilist»

«Muuilmamuusika»: Usbekistani ansambel Oxus ja rahvusvaheline festival «Percussion Plus»

«Première’i»lavastused «Debütant» ja «Täht» Sõltumatu Tantsu Laval

Pärnu Endla «Uhkus ja eelarve»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles