Peeter Langovitsi tagasivaade: tiigrihüpe infoühiskonda

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiigrihüpe 1996
Tiigrihüpe 1996 Foto: Peeter Langovits

President Lennart Meri oli veendunud, et internet pakub seniolematuid teadmiste vahendamise võimalusi. Eesti on väike riik ja siin ei tohi olla arengust kõrvale jäävaid kolkaid. President hoiatas, et vanad kultuurid surid välja just oma suletuse pärast. Nende mõtetega algatas Meri ETV saates «Otseliin»  koolide arvutiseerimise riikliku programmi.

Nii algas 21. veebruaril 1996 meie tiigrihüpe. Selle idee pärines toonaselt Eesti suursaadikult USAs Toomas Hendrik Ilveselt  ja haridusminister Jaak Aaviksoolt. Programmi elluviimiseks loodi komisjon, kuhu kuulusid peale nende ka Tallinna Tehnikaülikooli professor Leo Võhandu, Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli professor Tanel Tammet, Baltic Computersi direktor Ants Sild ning presidendi soovil ka üks nendest, kellele projekt oli suunatud. See au langes Miina Härma gümnaasiumi abituriendile Sten Tamkivile. Üle 200 miljoni krooni maksvast projektist plaaniti kolmandik katta riigi eelarvest, ülejäänud raha loodeti saada toetustest ja laenudest. Meri teleesinemine tõi kaasa ka üldrahvaliku arutelu koolide arvutiseerimise üle; plaani järgi pidid aastaks 2000 kõik Eesti põhi- ja keskkoolid olema varustatud vajaliku hulga arvutitega ning andmesidevõrguühendustega. Tõhus arvutiõpe koolides pidi looma koolilõpetajatele tööturul võrdsemad võimalused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles