Nii nagu haigusi on kergem ära hoida kui ravida, on kergem konflikte vältida kui lahendada. Sellega võiksid eestlased maailmas silma paista, kirjutab Mare Taagepera.
Mare Taagepera: konflikti vältimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste päevakajaliste sündmuste valguses (PM 19.11: «ERSO skandaal on leidnud maailma meedias laialdast kajastamist» ja «Saarts: konfliktikohaks Eestis jääb ajalugu ja rahvusküsimus») meenub järjekordselt Lennart Meri aastatetagune soovitus tegeleda konflikti ärahoidmisega kui ühe olulisema demokraatia toimetuleku mehhanismiga (PM 7.05.1999).
Lennart Meri kirjutas muu hulgas, et kuigi Eesti seadustik oli selleks ajaks kooskõlastatud Euroopa normidega, pärines käitumiskultuur Nõukogude ajast, lisades: «Konfliktid on vältimatud mis tahes vabas ühiskonnas ning nende õigeaegne tajumine, äratundmine ja lahendamine põlistab eeskätt demokraatlikku toimemehhanismi, põlistamata demokraatia karkusid.»
Mis on siis olulised toimemehhanismid tugevaks demokraatiaks, kus kogu rahva potentsiaal on realiseeritud ka riigi heaoluks? Olulised on hästi informeeritud ja teovõimeline rahvas, valitsuse pädev töö ning usaldus rahva ja valitsuse vahel.
Paljud konfliktid, mis häirivad nii rahva kui valitsuse tegevust, on välditavad. Kuigi Lennart Meri soovitus luua konfliktiennetamise keskus on oluline, sest seda teadusharu ei ole üldiselt palju uuritud, saab iga valitsus ja ka üksikinimene palju ära teha, selleks et konflikte vältida.
Mõned lihtsad käitumisreeglid on iseenesest mõistetavad ja ka kasutusel näiteks metsaülikoolis: kuula teist inimest ja katsu aru saada tema lähtepunktidest; ära muutu isiklikuks; kui ei ole võimalik teise inimesega nõustuda, siis võib ütelda lihtsalt: «Respekteerin sinu arvamust, kuid ei ole sellega nõus.» Kuna praegune elu on küllaltki keeruline, siis lihtsaid lahendusi probleemidele tihti ei leiagi.
Demokraatia tugevus oleneb ühisosa leidmisest ja konsensusele jõudmisest. See saab tekkida õhkkonnas, kus üksteist usaldatakse ja töötatakse ka riigi heaolu, mitte ainult partei või üksikisiku heaolu nimel.
Demokraatia tugevdamine on palju raskem ülesanne kui autoritaarne võimu kehtestamine, kus informatsiooni kontrollitakse, vastaseid ähvardatakse ja võetakse vastu seadusi, mille täit mõju rahvale ei teadvustata.
Konflikte on kerge tekitada üldiselt negatiivses ja emotsionaalses õhkkonnas, nii nagu Ameerika valimised hiljuti näitasid. Jälgisin neid lähedalt ning neist võiks leida õppetunde ka Eesti lähenevate valimiste jaoks. Negatiivselt mõjusid nii üldine kultuuri muutus USA esinduskogus kui ka parteide valimisreklaam.
Enne valimisi läks USA esinduskogus arutlus eriti isiklikuks ja agressiivseks, tehes võimatuks sisulise debati, millest oleks otsuste tegemisel kasu olnud. Reklaam, mis pidi rahvast informeerima parteide väljapakutud lahendustest riigi probleemidele, muutus seda sisutühjemaks ja emotsionaalsemaks, mida lähemale jõudsid valimised. See mõjus lõpuks rahva intelligentsust solvavalt.
Rahvale pakuti lihtsaid lahendusi, kuigi oli selge, et olukord vajab palju keerulisemat lähenemist, näiteks nii kulude kärpimist kui ka maksude tõstmist. Suur osa reklaamile kulutatud rahast oli raiskamine, kuna seda oleks võinud paremini kasutada riigi põhiliste probleemide analüüsiks ning võimalike lahenduste esitamiseks nii kirjalikult kui ka debattide kaudu. Küsimus on pigem, missugune partei suudab kõige paremaid realistlikke lahendusi esitada ja koos teistega riiki edukamalt juhtida.
Küsimus on samuti, missuguseid eelnevaid kampaanialubadusi parteid täitnud on. Kuna ameeriklased on aktiivsed kodanikud ja on suutnud ennast varem keerulistest olukordadest välja tuua, siis jääb ka praegu lootus, et hakatakse nõudma riigi efektiivset juhtimist koostöö alusel.
Eestis peaks palju suurem rõhuasetus olema konfliktide ärahoidmisel, konsensusele jõudmisel ja rahva teavitamisel ning rahvaga suhtlemisel. On vaja saavutada, et esitatakse selgelt riigi ees seisvaid väljakutseid ning pakutakse lahendusvõimalusi. On öeldud, et head (valitsuse) juhid on nagu head õpetajad, kes valdavad oma ainet ja suudavad seda ka lihtsalt, kuid tõetruult edasi anda. Rahvale tuleb anda aega aruteluks ja oma lahenduste leidmiseks.
Meediadebatid on vajalikud, kuid praegu on nad vähemalt osaliselt lavastatud, tihti ei juleta ettenähtud seisukohtadest kõrvale kalduda ega ausalt arvamust avaldada. Kui rahvast usaldada, siis leiab ka rahva seast koostööd ja lahendusi.
Soomlased on võib-olla tugevale demokraatiale kõige lähemale jõudnud, rakendades oma rahva täit potentsiaali ka riigi heaoluks. Soome brändi rõhuasetusel sotsiaalsele sidususele, mis põhineb usaldusel, on juba iseenesest konflikti ära hoidev toime (PM 26.11: «Soome brändi uus suund on sotsiaalne sidusus»). Soomel on selge edumaa, kuna sotsiaalse sidususe tõttu on suurem osa konfliktidest välditud.
Samuti on ühine kokkulepe Soome riigi lühema ja pikema aja sihtide suhtes, mis ei olene hetkel valitsevast erakonnast. Kuigi raportis mainitakse, et soomlased saaksid teisi rahvaid aidata konfliktide lahendamisel, on olulisem Lennart Meri soovitus keskenduda nende ärahoidmisele. Nii nagu haigusi on kergem ära hoida kui ravida, on kergem konflikte vältida kui lahendada. Sellega võiksid eestlased maailmas silma paista!