Postimees 1929. aastal: Rootsi saadiku külaskäik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu 1937: Promenaadi tänava algus Barclay platsi poolt. Vasakul Aleksandri tänav ja kaubahoovi serv, keskel hotell London, mille ees on tänini säilinud purskkaev. Paremal paistab ka ainsana säilinud Promenaadi tänava pangahoone (kõige kõrgem maja).
Tartu 1937: Promenaadi tänava algus Barclay platsi poolt. Vasakul Aleksandri tänav ja kaubahoovi serv, keskel hotell London, mille ees on tänini säilinud purskkaev. Paremal paistab ka ainsana säilinud Promenaadi tänava pangahoone (kõige kõrgem maja). Foto: E. Kald. ARC Projekti arhiiv

Eile hommikul saabus Tartu Rootsi saadik härra Reuterswärd ühes abikaasaga. Teda oli jaamas vastuvõtmas Rootsi asekonsul J. Lill ja Tartu ülikooli rootsi keele lektor härra Lindberg. Jaamast sõitsid külalised «Grand-hotelli», kus peatuti ja puhati reisiväsimusest.

Kell 10 algas linnaga tutvunemine. Esimesena käisid külalised raekojas. Linnapea kabinetis võtsid külalisi vastu linnavalitsuse liikmed ja linnanõunikud. Linnavalitsuse nimel linnapea abi J. Lill.

Saadik märkis oma nime külaliste raamatusse ja asus siis linna arhiivi vaatlusele, kus tal erilist huvi pakkusid dokumendid Rootsi ajast. Raekojast sõideti Raadile, kus külalised tutvusid muuseumiga ja ülikooli põllumajandusliste katseloomadega.

Kell 12 saabusid külalised ülikooli. Siin vaadeldi ülikooli ruume, nagu auditooriume, aulat jne. Külalised tundsid suurt huvi meie ülikooli tegevuse vastu, pärides mitmekesiseid teateid õppetegevuse, üliõpilaste arvu jne. kohta.

Lõunapaiku külastati «Postimehe» toimetust. Külaline tutvunes «Postimehe» tehnilise sisseseadega ja toimetuse tööga, avaldades elavat huvi ajalehe igapäevase tekkimisloo vastu. Kannud oma nime toimetuse külaliste raamatusse pildistati külalist ühes saatjaga.

Külaline konstateeris lahkuminekut Tartu ja Tallinna välises ilmes ja kahetses, et ta ei ole Tartu suvel näinud, mil linn rohelisse upub. Eriti oli temale meeldinud Eesti Rahva Muuseum Raadil ning selle ümbrus. 1.03.1929

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles