«Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus,» ütles president Toomas Hendrik Ilves 2007/2008. aasta vahetuse kõnes Eesti rahvale.
Tõnis Oja: majandusprobleemide põhjus pole ajakirjanduse pessimism (3)
29. veebruar 2016, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjandus kirjutas toona, et ees ootavad rasked ajad ning eelarve koostamisel on valitsus liiga optimistlik. Valitsusringkonnad vastasid, et tegemist on vaid majanduskasvu aeglustumisega ning ajakirjanduse pessimism on põhjendamatu.
«Kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada,» põrutas peaminister Andrus Ansip. Toonane majandusminister Juhan Parts käis koguni Äripäevas kohapeal vaatamas, millised need inimesed küll on, kes meie tulevikku pessimistlikult kujutavad.
Nagu me nüüd teame, osutus tegelikkus mitu korda hullemaks, kui kõige suuremad pessimistid toona karta oskasid. Meie kriisiaegne majanduslangus oli Euroopa suurimaid, tööpuudus kasvas 20 protsendini, Tallinna börs kukkus enam kui kolmveerandi võrra ning pole tõusnud kriisieelsele tasemele siiani. Valitsus pidi oma optimistlikud eelarved mitu korda üle vaatama.
Ka täna on hakanud kostma hääli, et ajakirjandus kajastab meie majandust liiga pessimistlikult ning hoiatab, et kui me samas toonis jätkame, kasv kiirenema ei hakka.
Otsa tegi lahti Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes süüdistas ajakirjandust selles, et me pöörame liiga palju tähelepanu statistikaameti arvutatavale majanduskasvu kiirhinnangule ja külvame sellega pessimismi, sest hiljem korrigeeritakse see enamasti paremaks.
Oja arvamust võimendas peaminister Taavi Rõivas Tartus vabariigi aastapäevale pühendatud kõnes, kus ta kasutas terminit «pressimism».
«Pressimism võimendub ühiskonnas, negatiivsete uudistega kaasnev pessimismi foon ja ebakindlus tuleviku ees kohutavad tarbijaid ning ettevõtjaid,» ütles peaminister ning. «Tänane halb uudis majanduskasvu kohta võib homme tuua kaasa kasvu aeglustumise, olenemata sellest, kas esialgne uudis oli põhjendatud või mitte,» lisas ta.
Ühesõnaga, juhul kui majanduskasv (enne järgmisi valimisi?) oluliselt kiirenema ei hakka, on süüdlane teada – ajakirjandus.
Ega pressi süüdistamine pole mitte midagi uut siin päikese all. Kehvade tulemuste põhjuseks pidas halba meediakajastust nii energeetikagigant Enron sajandivahetusel kui ka investeerimispank Lehman Brothers 2008. aasta suvel. Hiljem selgus, et nende ettevõtete hädades ei olnud süüdi siiski mitte meedia, vaid ettevõtete liigjulge riskimine või nende juhtide kuritegelik käitumine.
Ajakirjanduse ülesanne on lisaks uudiste edastamisele ka probleemidele ja ohtudele osutada. Optimismist pakatav ajakirjandus kuulub teise ühiskonda, kuhu tagasi liikude me ei soovi. Vabas maailmas on koht nii optimistlikele kui ka pessimistlikele artiklitele. Ega ajakirjanikud kirjuta pessimistlikke lugusid lihtsalt kiusu pärast. Põhjuse selleks annavad kas arvud või pädevad allikad.