Mõni aeg tagasi teatas Keskerakonna esimees, et erakond lahutab end Eesti õigussüsteemist. See oli vastus meie Eesti õigussüsteemis juba tehtud otsustele ja algatatud ning käimasolevatele menetlustele erakonna ja mitme selle juhtfiguuri suhtes.
Rait Maruste: õigusvälised (4)
28. veebruar 2016, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures ei väidetud, et neile ei langenud osaks ausa õigusemõistmise põhireeglid, ega täpsustatud, milles konkreetselt tegi eeluurimine või kohus vigu või kes ja kuidas oli erapoolik vmt. Lihtsalt ei meeldinud ja kõik. Kahtlemata erakordne ja kõva seisukoht demokraatliku õigusriigi suurpartei juhilt.
Kas seesugune käitumine on suurerakonna poolt poliitiliselt kõige mõistlikum ja aitab hoida nende renomeed või vastupidi, kahjustab seda, on omaette küsimus. Kuna sellest enam suurt ei räägita, siis ilmselt on mõistetud, et sedalaadi väljaütlemine pigem kahjustab kui avitab. Vähenev populaarsus seda ka näitab.
Erakonnaliidri(te) frustratsiooni võib mõista. Kuid huvitav on see, kust ja kuidas selline idee üldse tekkis. Vabas demokraatlikus õigusriigis on selline seisukohavõtt ikkagi väga erakordne. Seega, kust siis idee tekkis ja kellelt eeskuju võeti?
Eesti laiem üldsus vast ei tea, et umbes samal ajal Savisaare väljaütlemisega käitus samamoodi Vene Föderatsioon Euroopa Inimõiguste Kohtu suhtes. Mitusada korda varem inimõiguste kohtus kaotajaks jäänud Vene võimude karika pani üle voolama Jukose asjas tehtud kohtulahend. Vastureaktsioonina teatas algul Vene Föderatsiooni konstitutsioonikohtu esimees Valeri Zorkin, et inimõiguste ja vabaduste asjus peab jääma viimane sõna Vene konstitutsioonikohtule. Ainult neil on õigus lõplikult hinnata, kas kaalukates inimõiguste-vaidlustes on tegu mõne põhiõiguse või -vabaduse rikkumisega või mitte ning kas see on kooskõlas Vene Föderatsiooni väärtuste ja põhiseadusega. Hiljem legaliseeris selle käitumise ka duuma. Mis kokkuvõtlikult tähendas, et nad ei loe mõnesid lahendeid endile siduvaiks ega pea neid täitma.
Iseenesest pole sedalaadi kriitiline hoiak enneolematu. Mõnegi suure riigi kõrgem kohus ei ole olnud rahul kõigega, mis Strasbourgist on tulnud. Ja vaieldavais asjus on see loomulik. Kuid süsteemi toimimise ja kohtupraktika ühtsuse huvides on lahendeid respekteeritud ja piirdutud akadeemilise kriitika või eriarvamustega.
Kuid Vene Föderatsioon läks kaugemale ja sidus end demonstratiivselt lahti Euroopa inimõiguste kaitse ja järelevalve süsteemist, mille liige nad olid ja siiani on. Sest seal tehtud lahendid neile ei meeldinud ja kahjustas neid, olid väidetavalt tehtud valikuliselt, vastuolus Vene Föderatsiooni põhiseadusega jne. Huvitav seejuures, et enam kui kümme aastat olid lahendid kooskõlas põhiseadusega, ja nii väljendas ka Zorkin, aga nüüd äkki enam mitte ?
Seega, Keskerakonna juhi hoiakus ja väljaütlemistes võib märgata ideoloogilist inspiratsiooni ja juhindumist koostööpartneri hoiakutest ja tegemistest ning nähtavasti ka erakondadevahelise koostöölepingu sisulist töötamist.