Internetikultuuris toimuvad pöördelised muutused. Väljaanded on asunud parandama või sulgema kommentaariume, et tuua tagasi tsiviliseeritud arutelu. Kõikjal saadavad neid samme diskussioonid sõnavabaduse üle, kirjutab Tauno Novek Müürilehes.
Tauno Novek: kuidas saavutada kommentaariumis puhtam õhk (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muutuste põhjusi on mitu. Üha enam on näiteid hästi toimivatest kommentaariumidest, kus on suudetud luua süsteem, mis motiveerib inimesi paremini kirjutama. Anonüümseid kommentaariume lörtsivad metoodiliselt trollid. Debateerida eelistatakse järjest sagedamini sotsiaalmeedias või nišiblogides. Reklaamiostjad otsivad võimalusi, et kulutada raha efektiivsemalt kui bänner kommentaariumi kõrval.
Kvaliteetne kommentaarium eeldab püsivat arendamist ja reeglite kohandamist. Maailmas on loonud hästi toimivaid lahendusi näiteks Reddit, Quora, Stack Exchange ja Slashdot.
Redditi eeskuju
Kuna negatiivse fooni väljajuurimine on olnud Eesti väljaannetele üle jõu käivaks väljakutseks, tasuks Redditilt üht-teist õppida. 250 miljoni igakuise kasutaja ja 71 töötajaga veebisait on suutnud luua keskkonna, kus inimesed pingutavad, et kirjutada sisukaid kommentaare. Neil on anonüümne konto, paremate postituste poolt saab hääletada ja tunnustada autorit karma- ehk reputatsioonipunktidega. Sellist virtuaalset reputatsiooni on meeldiv saada, olgugi et see päriselus väärtust ei oma. Punktide kogum tähistab justkui pärandit – väärt mõtteavalduste ja kogukonda panustamise eest.
Nende meetmete tulemusena modereerivad inimesed end ise. Püütakse olla empaatilisemad ja mõistvamad. Reddit areneb püsivalt ning suudab tekitada ühtekuuluvustunnet ja positiivset õhkkonda. Seetõttu kasutajad lausa otsivad võimalusi, et kuidagi kasulikud olla: professionaalsed juristid annavad tasuta nõu, teadlased aitavad mõista keerulisi küsimusi, treenerid juhendavad, kuidas vormi saada, IT asjatundjad õpetavad paremini arvutit kasutama jne.
Kui kommentaar või artikkel on kallutatud, siis vastustest avaneb enamasti ka loo teine pool. Kriitika on alati põhjendatud, mitte kontekstiväline lahmimine või sõim. Leidub ka tögamist, aga see on pigem teravmeelne aasimine, mitte kurjustav norimine. Redditis on ka kohti, kus end täielikult välja elatakse. Neisse sisenemine nõuab tavapärasest avatumat mõttelaadi või peenemat huumorimeelt, kuid sinna minek on igaühe enda valik.
Mõistliku käitumise tarbeks on kasutajad loonud ise mitteametliku kodukorra «Reddiquetteˮ, mille esimene reegel sõnab: «Pea meeles, et suhtled inimesega. Kas Sa ütleksid talle seda näost näkku?»
Paljudele on Reddit saanud peamiseks uudistekeskkonnaks, sest sinna jookseb kokku info kõigist suurematest kanalitest ja sageli ka sündmuste keskel olijatelt. Suuremad fännid veedavad Redditis mitu tundi päevas, peamiselt just huvitavate kommentaaride pärast. Reddit on üks esimesi kohti, kust SOPA ja ACTA vastased kampaaniad alguse said. Võiks isegi väita, et see on interneti sõnavabadusele enim kaasa aidanud sait maailmas. Ka Redditi üha kasvavas Eesti alajaotuses on inimesed, kes suudavad vahetada mõtteid viisakalt ja sisukalt.
Väljaannete suutmatus kommentaariumide kvaliteeti parandada räägib kas tehnilisest ebapädevusest või soovimatusest sellele aega ja raha kulutada. Kui vaadata kas või seda, kui palju veebiarendajate ressursse on kulutatud selliste nutikate lahenduste programmeerimiseks, mis tagavad maksimaalsel hulgal bännerikuvamisi, taandub küsimus prioriteetidele ja väärtushinnangutele.
Negatiivne infoväli
Aeg-ajalt tärganud kommentaariumiteemalised arutelud on sumbunud pöördelisi muudatusi toomata vaidlustesse sõnavabaduse üle. Delfi sündis aastal 2000 ja Indrek Ibruse netikultuuri käsitlus aastast 2001 kirjeldab sisuliselt nüüdsetki seisu. Delfi ei tunne ka ise ülemäärast uhkust oma kommentaariumi kvaliteedi üle. Algselt oli seegi mõnda aega sõbralik ja vaimukas ning tundub, et toimetuses on neid, kes seda aega taga igatsevad.
15 aasta vältel on kommentaariumid tootnud ühiskonnas negatiivset infovälja, mis toidab sallimatust ja närvilisust. Puuduvad statistilised andmed selle kohta, kui paljud on saanud demotivatsiooni, kui paljud on lükanud edasi arvamuse avaldamise või kui paljud on pidanud paremaks vähem riske võtta, kuid praktiliselt igaüks, kes midagi algatab, võib eeldada, et kommentaariumis saab ta negatiivse laengu sihtmärgiks. Avatumad seisukohad ja suuremalt mõtlemine tulist poolehoidu ei leia.
Mingi osa inimestest ei püüagi enam internetis viisakalt käituda ja need, kes oskavad seda teha, väldivad esimestega diskussiooni laskumist, sest tundmatutega internetis vaidlemine ei ole just parim viis aja kulutamiseks. Delfi enda maine on selline, et mõiste «Delfi kommentaator» on võrdkujuks kõigile, kes ei oska internetis käituda.
Arvamusvabadusele mõjub taoline õhkkond kahjustavalt. Kujutlege noort, kes valmistab ette oma esimest artiklit ajakirjanduses. Ta kirjutab südamelähedasel teemal, teeb korralikult uurimistööd, laseb sõpradel üle vaadata ja avaldab lootuses tõesti midagi muuta. Alustavad autorid tahavad tagasisidet ning loevad ka kommentaare. Peab olema omajagu meelekindlust, et seejärel ei kaoks mõneks ajaks isu uuesti kirjutada.
Lahendust ei too soovitused stiilis «vältige solvumist» või «ärge lugege kommentaare». Ignorantne on käsitleda probleemi vaid üksikisiku kontekstis. Tuleb tegeleda põhjustega, mis puudutavad meid kõiki. Algatus tegelikeks parandusteks saab tulla ainult väljaannete seest ja avalikkuse survel.
Bännerireklaam kui katalüsaator
Kui bännerinäitamisest sõltuv uudisteportaal asub kirglikult sõnavabaduse kaitsele, tasub meeles pidada konteksti. Iga kommentaar toodab sellele väljaandele tulu. Kommentaarium on eelistatuim viis reklaamitulu kasvatamiseks, kuniks reklaamiostjatel ei ole paremat valikut, kui osta «kontaktide arvu» ehk bännerinäitamisi. Sisuliselt ostetakse õhku, sest näitamisi ei pruugi olla võimalik tõlgendada klikkideks ega müügiks. Kui eesmärk ongi üksnes pildi näitamine ja brändi kinnistamine, siis reklaamiostjatel tasuks mõelda, kas nad ikka tahavad, et nende tooted assotsieeruksid valdavalt negatiivsete emotsioonidega.
Kommentaariumis osaleja on teistest kordades kasulikum, kuna külastab saite sagedamini ja laadib rohkem lehekülgi ning bännereid. Tehniliselt on veebilehtede struktuur optimeeritud viisil, et laaditaks võimalikult palju uusi lehekülgi. Näiteks Delfis vallandab igale järgmisele leheküljele liikumine 50 uut bännerinäitamist. Neist enamik jääb tegelikult allapoole seda ala, mida inimesed ekraanil näevad. Halvemal juhul püütakse põhjustada juhuslikke klikke reklaamidel, näiteks kui hiireklõps lehe taustal registreerub klikina bänneril.
Klikijaht viib alla ka sisuloome kvaliteedi. Rohkem reklaami aitavad näidata lühikesed ja jagamist soodustavad artiklid, sensatsioonilised klikimagnetitest pealkirjad, provokatiivne teemakäsitlus. Bännerinäitamiste müügi osatähtsus on siiski vähenemas, kas või juba seetõttu, et kasutajakogemus on halb, kui ekraan on täidetud värviliste animeeritud kastikestega, mis muudavad lehtede laadimise aeglasemaks.
Bännerisõltuvust aitab vähendada ka see, kui inimesed teadvustavad, et kvaliteetse teenuse eest tasub raha maksta, ning on valmis lehtede kuutellimusi ostma. Internetist asjade tasuta saamine ei ole endastmõistetav – sisuloome taga on kellegi töö ning kulutused.
Trollid tahavad lõbutseda
Võimalus anonüümselt esineda on sõnavabaduse täiuslik ilming, aga kui see sõnavõtt sumbub mürasse ega leia vastukaja, ei oma see erilist väärtust. Kahju, mida kommentaariumid on Eesti arvamuskultuurile tekitanud, on suurem kui kasu.
Anonüümse kommentaariumi sulgemist on võrreldud kohatult uue «vaikiva ajastuga». Sama hästi võiks see sõnapaar tähistada praegust olukorda, kus ei saa ega tahagi enam arvamust avaldada. Kui üks diskussiooni osapooltest on üksikisik ja vastaspooleks võib olla anonüümseks jääv koordineeritud grupp, siis tulemus on keskkond, kus saab arvamusi metoodiliselt vaigistada. Suutlikkus kommentaariumiga manipuleerida ja seda mõne poliitilise või korporatiivse eesmärgi nimel kallutada kujutab endast palju suuremat ohtu kui sõnavabaduse riivamine.
Trollid loovad dissonantsi sihiga provotseerida emotsionaalseid vastuseid. Infosõda on odav viis mõjuvälja suurendamiseks ning naiivne on arvata, et professionaalsed trollivabrikud Eesti kommentaariume ei jälgi. Eesti suurimate kommentaariumide meelsuse mõjutamiseks piisab mõnest üksikust täiskohaga töötajast. «Meelsuse mõjutamine» on isegi palju öeldud, uuem strateegia on infomüraga üleujutamine, et keegi ei teaks enam, milliseid allikaid uskuda.
Mõnel juhul on trollideks isikud, kes külvavad meelehärmi oma lõbuks, kuna see tekitab rahulolu. Tundub uskumatu, kuid on inimesi, kelle jaoks kurjustamine on nagu mäng ning internet igapäevane mänguväljak. Patoloogiliste isiksusehäirete ja trollimise vahelisi korrelatsioone analüüsinud uuringu kohaselt on kübertrollimine pärismaailma sadismi väljendus internetis.
Enklaavistumise oht
Kui ei suudeta luua kõiki kaasavat arutelukohta, kus reaalselt tahetakse osaleda, hakkavad inimesed otsima alternatiive sotsiaalmeedia gruppides ja blogides. Moodustuvad isoleerituma infoväljaga enklaavid, milles toimub seisukohtade jäigastumine ja polariseerumine.
Valeinformatsiooni võetakse omaks palju kiiremini, kui leitakse grupp, mis seda kinnitab. Inimestel on kombeks otsida üles oma seisukohti toetav info ja ignoreerida vastupidist. Nii levivad äärmuslikud vaated, vandenõuteooriad, imerohud ja pseudoteadus – kui jääb mulje, et kõik nii ütlevad, siis see ju peab õige olema.
Kvaliteetsemates kommentaariumides on suudetud luua süsteem, kus tõstetakse esile paremaid kommentaare ja lävendi alla jäävaid saab avada vaid soovi korral. Praegune sorteerimisviis Eesti kommentaariumides ei soodusta mõttelist pingutust. Vaikimisi näidatakse kommentaare ajalises, mitte paremuse järjekorras, ning see motiveerib kirjutama kiiresti ja sagedamini, mitte kvaliteetselt. Paremuse järgi sorteerimise võimalus on küll olemas, kuid kuna selleks peab eraldi klikkima, teeb seda vaid osa külastajatest. Selle kliki tegemisega kaasneb näiteks Delfis ka 50 uut bännerinäitamist.
Kogukondlik kommentaarium
Sõltuvalt iga väljaande nišist ja väärtushinnangutest võib hästi toimiv kommentaarium koosneda lõpuks tuhandest pisiasjast, mis selguvad püsiva katsetamise ja täiustamise käigus. Paremad võimalused selleks annab kasutajakonto olemasolu, millele koguneb kumulatiivne reputatsioon. Ühtlasi võimaldab see väljaandel oma kogukondlikku kasutajabaasi looma hakata.
Kogukonnana tekiks kasutajatel nii väljaandega kui ka omavahel suurem ühtekuuluvustunne. Kasutajakonto olemasolu võimaldab tublimaid kogukonnas osalejaid (kas või sümboolselt) tunnustada ja nendega suhelda. Tunnustusvajadus annab tõuke pingutamiseks. Need, kes on Facebookis, blogis või Twitteris meeldimisi saanud või jälgijate arvu kasvatanud, teavad seda tunnet.
Kui tekivad püsivad kommenteerijad ja nendevahelised isikupärased dialoogid, siis on paremini tajutav, et teisel pool on päris inimene, kellel on samuti tunded. Ühine ajalugu ja samades väitlustes osalemine – kas või vastaspooltel – kasvatab oskust teistega arvestada.
Kui kommentaariumi võimalustele tulevad ühel hetkel piirid ette, siis kogukonda saab arendada praktiliselt piiramatult – vormida seda viisil, et inimestele meeldib seal osaleda, ja kasvatada kasutajaskonda. Vältimatult tuleb tegeleda ka nendega, kes otsivad uusi võimalusi süsteemi manipuleerimiseks, kuid ajapikku nende avastamise protsent suureneb.
Privaatsuse vähenemise üle kurtmine kasutajakonto loomisel võis olla asjakohane kümme aastat tagasi. Kõik, kes on liitunud näiteks Facebooki või Google’iga, on pidanud nõustuma tingimusega, et parema teenuse nimel on vajalik mõningane privaatsuse ohverdamine.
Murdepunkt
Kui Postimehes saab alates veebruarist kommenteerida vaid kasutajakontoga, siis see annab Ekspress Grupile esialgu konkurentsieelise. Postimehe väljakutseks saab registreerunud kasutajate arvu suurendamine. Edasine sõltub sellest, kuidas reageerivad lugejad ja reklaamiostjad.
See, kas Postimehel õnnestub diskussioonisõbralikuma keskkonna loomine, sõltub ka meist. Kas me oleme valmis loobuma täielikust anonüümsusest, et saada vastu võimalus osaleda hoolivamas kogukonnas? Kas me näeme väärtust keskkonnas, kus saab väljendada ja lugeda alternatiivseid seisukohti, millest paremad saaksid tunnustatud ega mattuks müra vahele? Kas me oskame hinnata võimalust suhelda internetis tsiviliseeritult? Juba isikustatud kommentaariumi avapäeval võis näha, kuidas hulk trolle pahaselt torisedes ära kolis ning asemele tuli mõistlikult suhtlev seltskond.
Ärilisest seisukohast tuleb Postimehel hakata eeldatavasti keskenduma rohkem tellimuste müügile ja sisu kvaliteedi tõstmisele. Ehk suudetakse pakkuda tasulistele kasutajatele ka bännerivaba keskkonda, et saaks ometi segamatult lehte lugeda.
Postimees saab võimaluse oma lugejaid paremini tundma õppida ning pakkuda just nende eelistustele vastavat sisu. Ka reklaame saab täpsemale sihtgrupile suunata, nii et reklaamiostjad saavad oma raha eest paremat väärtust. See omakorda vähendab sõltuvust bänneritest ja rajab teed sisuturundusele.
Anonüümsete kommentaariumide edasine vorm sõltub suuresti reklaamiostjate valikutest. Kas nähakse eelist keskkonnas, kus on kvaliteetsem sisu ja paremini piiritletavad sihtgrupid, või kulutatakse ka edaspidi raha bänneripinnale negatiivse fooniga kommentaariumide kõrval?
Internet pakub palju enam võimalusi kaasatuseks ja eneseväljenduseks, kui me siiani Eestis kasutusele oleme võtnud. Inimesed tahavad tegelikult avalikus debatis osaleda, kui nende mõttearendusi märgatakse ja hinnatakse.
Tekkinud on uus lootus, et väljaanded hakkavad võtma rohkem vastutust veebikasutajate loodud sisu eest, ning neile on kasulikum, kui see on kvaliteetsem. Ehk suudetakse kunagi luua kogukondi, milles soovivad osaleda nii «Twitteri avangard», «kommentariaat» ja ajakirjanikud kui ka need, kes on pidanud siiani paremaks vaikida. Kommentaariumide maine on praegu nigel ja parim viis selle parandamiseks on tulla ning panustada heade mõtetega.
Eesti väljaanded, kes panid aluse meie internetikultuurile, peaksid näitama, milline see tegelikult olla võiks. Sihiks peaks olema kasutajakogemuse parandamine, veebilehel veedetud aja ja külastuste arvu kasvatamine. Ühes sellega kasvab ka tulu.
Kui Sina tahad diskussioonis kaasa lüüa, siis palun julge teha seda oma kasutajakonto alt. Püüa lisada arutellu alati uut väärtust. Probleemide konstateerimise asemel paku lahendusi. Pea meeles, et suhtled inimestega.