See käputäis isikuid, kes reklaamikeelu vastu räägivad, ei esinda ei tarbijate, töötajate ega enamiku ettevõtjate huvisid. Uuringud ja valimised on selgelt näidanud, kuidas rahvas tahab kiiresti karme alkoholipiiranguid. Käputäis on lihtsalt ära ostetud lühiajaliste preemiatega, kirjutab rahvatervise meditsiini arst-resident Taavi Tillmann.
Ütleme, et alkoholireklaamikeelu eelnõu vähendaks alkoholi tarbimist pikemas plaanis umbes 10 protsendi võrra. Sellega kukuks tootjate ja poodide käive ca 1 miljoni euro võrra nädalas (ehk 50 miljonit eurot aastas). Summa on niivõrd suur, et muidugi palkavad alkoholifirmad kavalaid lobi- ja suhtekorraldusespetsialiste. Seda nõuavad peamiselt välismaa omanikud, kes meie õllekasumi siit välja pumpavad.
Kuigi alkoholitööstus moodustab vaid paar protsenti Eesti kaubandusest, suudab ta siiski ära osta praktiliselt kõik kaubandus-, ettevõtlus- ja tööandjate organisatsioonid, rääkimata juhtivatest juristidest ja poliitikutest. See käputäis isikuid, kes reklaamikeelu vastu räägivad, ei esinda ei tarbijate, töötajate ega enamiku ettevõtjate huvisid. Uuringud ja valimised on selgelt näidanud, kuidas rahvas tahab kiiresti karme alkoholipiiranguid. Käputäis on lihtsalt ära ostetud lühiajaliste preemiatega.
Aga mis on selle pikaajaline kahju? Alkoholitööstus terviklikuna pärsib Eesti majanduskasvu, mitte ei soodusta seda. Väiksem alkoholitööstus tähendaks ajutist valu pisikesele grupile, aga suurt tervisekasu ja majanduskasvu 98-protsendilisele enamikule. Kujutame ette tulevikku, kus tarbimine oleks 10 protsenti väiksem. Mis siis muutuks?
Tervishoid kulutaks iga nädal 6000 eurot vähem alkoholiprobleemidega tegelemisele. Selle eest saaks palgata näiteks 20 uut õde. Politsei töökoormus väheneks, kuna tüüpilisel nädalal jääks politseil tegelemata 10 purjus alaealisega, 13 joobes autojuhiga ning 30 alkoholi ületarbinud kodanikuga, mis kokkuvõttes vähendaks olulisel määral politsei töökoormust. See väldiks iga nädal ühe liiklusõnnetuse, kus joobes juht põhjustab kellegi kehavigastuse. Iga kuu oleks meil üks vähem purjus peaga sooritatud enesetapp. Lisaks, surmakuuri liiguks igal nädalal 2 kirstu vähem läbi tervisekahjude nagu maksatsirroos ja pankreatiit.
Seega, iga nädal millal alkoholi reklaamikeel lükkub edasi, on kallis aeg. Iga viivitatud nädal lisab alkoholitootjatele ja -müüjatele koguni miljon eurot käivet. Rahvale aga põhjustab selline viivitus kaks surma, rääkimata arstide, õdede, politsei, ja sotsiaaltöötajate raisatud ajast, mida saaks kasutada otstarbekamalt ning loomulikult raisatud majanduskasv. Need kaks tulemust (ühel pool tootjate käive ning teisel pool rahva tervis ja heaolu) on pöördvõrdelised: mida vähem esimest, seda rohkem teist. Peatselt on näha, millised poliitikud ja erakonnad seisavad Eesti rahva ja majanduse eest ja millised on äraostetavad, lubades väiksel türannial dikteerida meie seadusi. Kodanikuühiskond jääb mäletama, kes kuidas hääletas ning tuletab seda ka meelde järgmisel valimisperioodil.