Tjah. Öelda seda nüüd veebruaris … aga nagu räägitakse, on jõulud andmise aeg. Nii arvas ka Bütsantsi keiser Leo V, kui lükkas edasi tema vastu vandenõu pununud endise võitluskaaslase Michaeli hukkamise. Süüdlast ootas jõuluõhtul elusast peast põletamine, ent siin aitas pahaaimamatult kaasa imperaatori kaasa Theodosia, kelle arvates oleks pidanud surmaotsuse täide viima siiski pärast pühi.
Süllekukkunud lühikest ajatühjust kasutas vangistatu salasepitsuse kaasosaliste survestamiseks, et nood aitaksid teda trellide tagant vabastada. Soodne hetk saabus saatuse irooniana jõululaupäeval, kui mungarüüsse riietunud abilised aitasid tal varahommikul vanglast põgeneda. Michaelil jäi nüüd plaanitu lõpule viia. Samade meestega ruttas ta Püha Stefanuse kabelisse, kus keiser Leo võttis osa jõulujumalateenistusest. Ühtede ajaloolaste andmeil hiilis verejanus mees pühakupildi ees palvetava uskliku taha ja lõi noa kaelast läbi, nii et selle terav ots jäi ikooni külge kinni. Hiljem tükeldati laip ja jäänused visati lumme.
End uueks isevalitsejaks kuulutada lasknud Michael II sai päranduseks aga riigi, mis oli selleks ajaks mõne sajandi jooksul pidevate sisetülide ja välisvaenlaste rünnakute tagajärjel kaotanud märkimisväärse osa oma võimsusest.
Samasugust allakäiku on olnud märgata ka Bashar al-Assadi juhitava Süüria puhul ja eks nii mõnigi ole ennustanud ka talle traagilist lõppu.
Viimase eelkäija ja isa Hafez al-Assadi ajal oli Lähis-Ida riigi näol tegemist ühe piirkonna hegemooniga: 1976. aastal okupeeris Süüria Liibanoni ja dikteeris sealset poliitikat kuni 2005. aastani, mil Bashar al-Assad oli sunnitud naaberriigi ja rahvusvahelise surve all väed tagasi kutsuma. Lisaks mängis al-Assad vanem suurt rolli ka 1973. aasta Araabia-Iisraeli, tuntud ka kui Yom Kippuri sõja kavandamises.
Nüüd on jäänud geopoliitilisest võimsusest alles varemed: juhiseid saadakse Moskvast ja Teheranist. Riigist on saanud välisriikide jaoks üks suur polügoon ja nn Islamiriik hingab oma fanaatilise kalifaadi taastamise idee teostamisega kuklasse.
Hafez Sulaimanovitš pööraks hauas ringi, kommenteeriks arvatavasti mõni Vene analüütik praegu liitlasriigis valitsevat olukorda, ja märkides, et lõvil on munad maha võetud.
Sellise madala staatusega on al-Assad ennast teiste jõuliste piirkonna hegemoonide silmis maha teinud, mistõttu nõuavad nad rahu esmaseks tingimuseks tema lahkumist, toetades samal ajal Süüria mässulisi. Samuti on tulnud sellekohaseid mitteametlikke signaale nii Venemaalt kui ka Iraanist.
Siiski unustatakse siinkohal, et al-Assad on loonud enda püsimajäämisest sõltuva poliitilise süsteemi, see tähendab, et kui tema peab lahkuma, siis peavad ka paljud teised mõjukad isikud talle järgnema. Samuti on sõjaväe üle mõjuvõimu omav al-Assad ka ainuke, kes suudab pakkuda alaviitidele ja kristlastele julgeolekugarantiid võimalike tulevaste sunniitide kättemaksuaktsioonide eest. Seetõttu on olemas piisavalt huvigruppe, kes ei soovi al-Assadi tagasiastumist, ning mees jätkab edasi oma ametikohal.
Asad/assad tähendab araabia keeles ja leo ladina keeles lõvi