Eesti naiste vehklemiskoondise tugitala Irina Embrich sõidab suve lõpus Rio de Janeirosse oma kolmandatele olümpiamängudele.
Kolmas olümpia, lõpuks sportlasena
20. veebruar 2016, 01:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senised käigud olid tiitlivõistlustelt rohkelt medaleid võitnud sportlasele justkui lohutusauhinnad. Pekingisse sõitis ta Nikolai Novosjolovi treenerina, Londonis viibis briti Corinna Lawrence’i abilise ja sparringupartnerina.
Need polnud rollid, mis oleksid kõrgete eesmärkidega naist rahuldanud. Vehklemises on olümpiasõel ebaõiglaselt tihe ning paljud oleksid pärast korduvaid tagasilööke käega löönud ja loobunud. Kuid mitte Embrich – tema jätkas võitlust.
Aastatega kujunes temast vehklemisnaiskonna vaimne ema, kelle juhtimisel jõuti lõpuks ka unistuse täitumiseni. Eesti on üks kaheksast olümpial osalevast epeenaiskonnast. Medalini jääb astuda vaid kukesamm.