Sirbis sel reedel: Eesti tee, Arvo Pärt, riiklike preemiate laureaadid, tähistaevas ja kuldsed mehikesed

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Sirbis 19. veebruaril: 

KERRI KOTTA: Pärt – meie tarbimisihade peegel

Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast on kirjutatud raamatuid. Pärdi muusika kõikjalolekust annab muu hulgas tunnistust üks esmapilgul suhteliselt kõrvaline detail: sellest on lõpuks saanud ka muusikaanalüüsi tõsiseltvõetav objekt.

REIN RAUD: Konservatismist

Oletan, et suur hulk lugejaid nõustub minuga, kui ütlen, et viimase paari aasta jooksul on Eesti poliitilises õhustikus toimunud suur muutus ning et põhiosas on selle eest vastutavad end konservatiivseks nimetavad jõud. Selles tõdemuses sisaldub aga paradoks, sest suur muutus on just nimelt see asi, mille ärahoidmisele on konservatiivse poliitika tegevus alati vaikimisi suunatud.

ENE-REET SOOVIK: Euroopa hääl ja keel. Riikliku kultuuri elutööpreemia ja Euroopa kirjandusauhinna laureaat on Jaan Kaplinski.

Läinud sajandil kirjutas Jaan Kaplinski Euroopa kultuuri hällist Kreekast meieni jõudnud Hesiodost meenutades, et «… ikka / on töid rohkem kui päevi ja midagi / jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata». Ent nii aias kui ka kirjanduspõllul jõuab pikkade elupäevade jooksul siiski päris palju ka lõpule viia ning suureks kasvatada, avastada ja teostada. Luuletused, esseed, näidendid, lasteraamatud, ulme, elulookirjutus ja populaarteadus, lühijutud ja romaan – Kaplinski loomingulisesse biograafiasse jagub kõike. Kõigiti küllaga ja kõigiti kaalukat selleks, et siis, kui arvepidamine ette võtta ja kirjutatu vaekausile kokku kanda, ei leitaks seda mitte kerge olevat, vaid arvataks riikliku elutööpreemia vääriliseks.

Tantsu-uuenduse kauge kaja. Anu Ruusmaa intervjueerib Ülo Vilimaad. ÜLO VILIMAA: «Mulle on olnud tähtis lavastada nii, et tantsija tuleks esile tema kõige paremast küljest.»

Vanemuine ja kunagise teatriuuenduse kauge kaja, kes neid suudaks lahuta. Seda sama, mida tegid Jaan Tooming ja Evald Hermaküla Vanemuise sõnateatri harus, võttis balletiteatri poolel ette riikliku kultuuri elutööpreemia tänavune laureaat Ülo Vilimaa. Aastail 1974 – 1997 peaballettmeistri ametit pidanud Vilimaa tegi Vanemuisest erilise atmosfääriga muusika- ja balletiteatri.

MERLE KARRO-KALBERG: Mitmepalgeline Kaasik. 2015. aasta riigi elutööpreemia pälvis arhitekt, kunstiakadeemia arhitektuuri õppejõud ja emeriitprofessor.

Ta on arhitekt, kes juba 21 aastat tagasi ennustas ette väärtushinnangute ning era- ja avaliku sektori huvide konflikti Tallinna kesklinna mereäärsel, siis äsja tööstusest mahajäetud alal. 1995. aastal kirjutas Veljo Kaasik niimoodi: «Seoses kaubasadama funktsioonide järk-järgulise taandumisega ning laevaremondi hääbumisega Admiraliteedi basseini ümber, avaneb Tallinnale linna absoluutses city’s võimalus täiendavaks dimensiooniks.

MADLI VITISMANN : Keelekapten Uno Laur

Tänavu määrati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind kaugsõidukapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. Keelehuviline kapten on merekeele nõukoda innustades ja juhtides teinud elutöö.

Maailm vs. don Quijote. Mihhail Trunin intervjueerib Andrei Ivanovi. ANDREI IVANOV: «Kirjandus ja tegelikkus ei ole teineteisega võrdsed, sest kirjandus liigub praegu palju aeglasemalt.»

Eesti Vabariigi preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Teadusliku pikaealisuse ja väärikuse kombinatsioon

Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest. Tänavu täitub tal 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub ka 50 aastat professori tasemel õpetamist Tartu ülikoolis. 1960. aastate algul oli ta ülikooli kõige noorem professor, nüüdseks on ta juba 20 aastat olnud emeriitprofessor ja praegu vanim Eesti Teaduste Akadeemia liige. Kuna tal enam õppekoormust ei ole, siis nimetab ta end ise vabahärraks, kes on saanud täielikult pühenduda teadustööle.

ÜLO LEPIK: Elust esimeses Eesti vabariigis ja meie praeguses riigis

Arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika teerajaja

Raimund Ubari eluteel on põimunud idealistlikult sihikindel ja viljakas teadustöö, elegantsed rakendused arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika valdkonnas ning arvutiteadlaste noore põlvkonna kasvatamine töökuse ja põhimõttekindluse vaimus.

Õpetamist on akadeemik Ubar pidanud kõige aluseks.

RAIMUND UBAR: Kas oleme õigel teel? Teerada ei ole sirge ja tavasilm käänakute taha ei näe.

Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2016. Ülevaade parimate teadustööde eest riikliku teaduspreemia pälvinute tööst.

JAAN-EIK TULVE: Eesti tee

Tee eeldab alati kuhugi minemist, liikumist. Toimub areng ning kuna meie võimuses ei ole aega seisma panna, oleme iga ajaühiku järel juba kuskil mujal. Samuti ei ole meil aimugi, kus ja millises olukorras oleme sekundi, liiati siis veel tunni, päeva, kuu või aasta pärast. Inimesele on antud tunnetus ja mõistus, et mingiteks olukordadeks valmistuda. Eesti kliimas on inimesed arvatavasti alati valmistunud talveks, teistes maailma paikades valmistutakse aga millekski muuks. Meie keeleruumis nimetatakse seda talupojatarkuseks.

Eestikeelseid filosoofiaraamatuid oodates. Vestlevad LEO LUKS ja MARGUS OTT: riiklikul palgal olevate kunstnike ja kirjanike kõrval võiks olla ka paar palgalist filosoofi.

JANEK KRAAVI post-sõnastik XXX

Kümme aastat Kumu

JAAN PELT: Astronoomid ja aeg

TEET TEINEMAA: Valged kuldsed mehikesed

ARO VELMET: Hollywoodi kurjuse banaalsus

KATRIN KOOV: Arhitektuuri piirit(l)us

DAMIANO CERRONE: Eine linnas. Alicante

Arvustamisel

Margus Oti «Vägi. Väekirjad, I köide»

Andrei Ivanovi «Rasmus Hanseni kirjutuskera»

«Lossimuusika» kontserdid

Kaija Saariaho festival Kanuti gildi saalis

Tallinna Linnateatri «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus», Ugala «Moraal», Eesti Draamateatri «Finaal»

Järgmine Sirp ilmub 4. märtsil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles