Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mart Raudsaar: et saada riigireformi 1. juuliks

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mart Raudsaar | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Võro Seltsil on tekkinud kaval plaan, mis on nii nutikas, et sel kujul võibolla haldusreformi eestvedajatele valitsuses ei meeldigi. Võro Selts on teinud ettepaneku, et üheks võiks liituda kõik Vana Võromaa territooriumile jäävad 25 omavalitsust ning Vana Võromaa kunagised kaheksa kihelkonda moodustaksid uue omavalitsuse osavallad, kirjutab võrokeste plaanist kolumnist Mart Raudsaar.

Tulemuseks oleks rahvaarvult Narva linnaga võrreldav omavalitsus, mis, arvestades Narva negatiivset demograafilist trendi, kujuneks umbes 60 000 elanikuga praeguse seisuga Eesti kolmandaks omavalitsuseks Tallinna ja Tartu järel.

Iseenesest on mõttel ju jumet, sündiv suuromavalitsus täidaks kuhjaga ka reforminormatiivi, mille järgi peab liitumise järel kujunevates omavalitsustes olema vähemalt 5000 elanikku. Normatiiv on mõistetav, kuna Eesti 213 omavalitsusest elab nii palju inimesi vaid 40 omavalitsuses ja suurem elanike hulk peaks suurendama ka omavalitsuse võimekust, ehkki statistikaameti analüüs («Statistiline kirjaoskus ehk kas suurem on parem», 2015) tõestab, et omavalitsuste suurusest ei pruugi automaatselt johtuda parem võimekus, mis on pigem mütoloogiline usk.

Kuid milles seisneb probleem? Võtame abiks mõistujutu. Kujutlegem kaubanduskeskuse tegevjuhti, kellele meeldiks, kui inimesed kaupa korraga rohkem ostaksid. Juhtub aga nõnda, et inimesed koonduvad ja teevad oma kooperatiivi, mis hakkab ise maaletoojatega suhtlema.

Senini on olnud omavalitsuste ja riigi suhetes probleemiks riigi poolt omavalitsustele antud ülesanded ning kaasnevad rahasummad, mis pole omavalitsuste väitel ülesannete täitmiseks piisavad. Süvenemata detailidesse, puudub mul veendumus, et kavandatav reform siin eesti põlve uueks looks. Kuna senini on riigi partnereiks olnud kamp härjapõlvlasi, välja arvatud Tallinn, Tartu ja Narva (aga Tallinn… teate küll), siis on riigil olnud suhteliselt lihtne avalikkuses oma seisukohti dikteerida. Võimsa Vana Võromaa omavalitsuse tulek muudaks pilti oluliselt.

Ja see on vaid üks probleem. Mis saaks maakondadest? 1993. aasta reformist (kahetasemelise omavalitsuse kaotamine) saadik topistena vegeteerinud maakonnad kaotaksid ka formaalse mõtte. Mõned inimesed jääksid tööta. Pealegi, Vana Võromaa haaraks ka teiste maakondade territooriume ja segaks omaaegseid rajoonipiire, mis on tänases päevas põlistunud maakonnapiiridena. Senini on seda praktikas juhtunud vaid Lehtse valla «ülehüppamisega» Järvamaalt Lääne-Virumaa koosseisu. Väga paljud riigi ametkonnad ja nende registrid on arvestanud tegutsemises aga maakondlikke printsiipe. Ühesõnaga, kui ühtse Hiiumaa suurvalla tekke (9564 isikut) elaks valitsus veel probleemideta üle, siis Vana Võromaa taolise Eesti kolmanda omavalitsuse teke tähendaks paratamatult revolutsioonilist situatsiooni – riigireformi vajadust.

Ning just seetõttu võrokeste idee mulle meeldibki. Kui riik sunnib omavalitsusi ülalt alla pingutama, siis miks mitte ei võiks omavalitsused alt üles riiki pingutama sundida? Nagu öeldakse, teenused sellest meie, maksumaksjate jaoks ju paraneksid.

Vana Võromaa ühinemisel on veel üks huvitav aspekt. Kuna haldusreformi kava ei pea vajalikuks tugevdada piirkondade ajaloolist ja kultuurilist ühekuuluvust, siis just seda Vana Võromaa liitumine endaga kaasa tooks. See oleks väärtuslik mudel, millest võiksid snitti võtta mulgid, setud, saarlased, virumaalased – kõik need, kellel on veel säilinud kogukondlikku identiteeti. Ühtlasi võimaldaks idee osavaldadena Eesti kaardile tuua tagasi kihelkonnad.

Kui võrdlen valda X, kus on keskaegne kihelkonnakirik, suure ajalooga kool ja kultuuritraditsioonid, vallaga Y, mis tekkis suuresti sovhoosi baasil ning kus kultuurkiht on õhem, pean ütlema suure aitäh ühele idee autorile, Kaido Kamale. Minus on tekkimas usk, et meie kogukondlik ajalugu mahubki Exceli tabelisse ära.

Tagasi üles