Suvel oli juhtum, kus maanteel peatus üks minibuss ja juht küsis minult, kuidas Peipsi äärde pääseb. Olin kimbatuses. Elan järvest napi kilomeetri kaugusel, ise käin rannas läbi ühe tuttava õue, aga kas siis sobib sinna võõraid juhatada? Pidin ütlema, et lähimad rannad on 15 km kaugusel Mustvees või 10 km kaugusel Kallastel. Euroopa suuruselt viienda järve, Peipsi kallasrada – kas see ei võiks meile kõigile kuuluda nagu kunagistel aegadel?
Lugeja kiri: keelatud teed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meilt üle 1 km kaugusel on teeharu, mis viib traditsioonilisse selle kandi parimasse supluskohta. Hea tuttav ütles, et sinna on ette seatud tõkkepuu. Käisin vallast küsimas, kas see on tõesti eratee. Vastati, et jah, juba omandireformist saati, ainult varasem omanik ei tõkestanud teed, nii ei pruukinud me varem seda teadagi. Ametnik ei näinud raskust kallasrajale saamiseks: jalgsi võivat tõkkepuu kõrvalt järve äärde minna! Aga tõkkepuu on ju kõnekas märk: keegi ei taha, et me edasi läheme! Ka ei aitaks telefoninumber sildi «Ainult omaniku loal» juures, sest kelle asi see on, kui mina tahan randa minna? Miks ma sellest kellelegi ette kandma pean? Küüniline on juhtum ka sellepärast, et omal ajal sellesama tuttava abikaasa parendas EPTs töötades seda teed, vedades täidet. Nüüd aga sõltub inimene tee omaniku tahtest, kas üldse lubab kasutada!
Loen 17. detsembri 2015. a riigikontrolli aruande tutvustusest, et kohalikud omavalitsused peaks innukamalt (huvitav väljend!) seisma igamehe õiguse eest pääseda veekogude kallastele ja kandma hoolt, et looduses olevad viidad juhataksid liikumisvõimalused kätte ka mittekohalikele! No ei ole meie vallas ühtegi silti üleval, kus kutsutaks inimesi randa!
Riigikontroll leidis, et tõesti on liiga palju teid eraomandisse mõõdetud. Aga miks riigikontroll, maavalitsused või mis tahes kontrollorganid iganes juba siis, reformiaegadel, seda mõõtmist ei keelanud? Tagantjärele tark olemisest pole ju kasu? Mina olen küll teadnud, et reformi käigus pidid jääma kõigi jaoks alles ajast aega kasutusel olnud teed! Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt – kas siis isegi servituute ei tehtud üldise huvi kaitseks, et kohe tõkke võib ette panna?
On suur viga, et omavalitsused paljudest teedest loobusid, lootuses mitte nende eest ka hoolitseda. Nüüd aga tuleb tegeleda tagajärgedega. Ma ei taha külalisi juhatada 15 km kaugusele randa, kui tegelikult on järveni alla kilomeetri... Tahan, et juhuslikult või esimest korda siia sattunud leiaksid vaevata tee randa. Lausa hümniks kujunenud laulus kõlab: tahan randa, koduküla randa...
Eha Nõmm