PÄEVAINTERVJUU Vastlakukli kirev ajalugu - kuidas jõudis baltisaksa maius meie lauale?

Marian Võsumets
, produtsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Kohe kindlasti ei ole vastlakukkel alati olnud selline, nagu me täna teame – kukkel vahukoore ja mütsikesega,» rääkis Postimehe otsesaates toidukultuuri ajaloolane ja baltisaksa traditsioonide uurija Ulrike Plath. Vahukoore tulek sümboliseeris hoopiski lund ja peenemat seisust.

Tänapäevane vastlakukkel on Plathi sõnul üsna uus moodustis: «Ütleksin, et selline kukkel tuli alles millalgi 20. sajandi algul. Kõige esimesed retseptid olid täidetud munklid, mis pärinevad 18. sajandi lõpust ja olid valmis küpsetatud saiast välja lõigatud tükid, mis täideti moosi või pomerantsi lõikudega. Selline munkel paneeriti muna ja suhkru sees ning küpsetati ära.»

Rootsist sai alguse ka traditsioon, et selliseid kukleid söödi sooja piima sees serveerituna ning esimesed munklid ja kuklid pikka aega vahukoorelisandit üldse ei tundnud.

Esimene pärmitaignast tänapäeva kukli sarnane retsept pärineb 19. sajandi lõpu retseptiraamatutest. «Sel ajal hakati kukli pealt ära lõikama mütsikesi ja lisama täidist, kuid siiski veel mitte vahukoort. Täideti mandlimassi või lisanditega tavalise koorega ning taas kord küpsetati pärast üle,» selgitas Plath. Sajandivanusest saksakeelsest retseptikogumikust leiabki esimesed stopfkuchen'id ehk täidetud kuklid.

Plath näitas vaatajale ka oma isapoolse baltisaksa suguvõsa pärandina säilinud raamatut, millest selgub, et kohalike baltisakslaste seas stopfkuchen nii populaarne ei olnudki. «Baltisakslased armastasid hoopis teisi asju – krööpleid või kreepleid ehk rasvas küpsetatud palle.» Vaataja saab intervjuus näha ka täiesti autentset krööpelpanni, millega Eestimaal elanud jõukas rahvas oma maiuseid valmistas.

«Minu emal oli eestlasest lapsehoidja, kes tegi lastele alati just kreepleid ja mitte vastlakukleid,» avas ajaloolane oma perekonna tausta. Vahukoore valmistamine nõudis möödunud sajandi algul juba hoopis peenemat tehnoloogiat, puhtust ja piimanduse arengut.

Vaata intervjuust, kuidas ja mis ajal tänapäevane vastlakukkel massidesse jõudis ning mida sümboliseerib uhke vahukooretups! Lisaks saab teada, millise legendiga hirmutatakse Rootsis lapsi kuklitega piiri pidama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles