Postimees 1943. aastal: põdrakarjad Alutaguse metsades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse suurmetsadesse on viimastel aastatel rõõmustaval kombel rohkesti siginenud põtru. Neid meie metsade uhkemaid loomi on nähtud suurte karjadena Kuremäe-tagustes suurtes ja põlistes soodes ning Viivikonna ümbruse metsades. Paljud neist on suuruse järgi otsustades üsna vanad ning kannavad suuri sarvi. Loomad on muutunud ka võrdlemisi julgeks, eriti vanad põdrapullid, kes peavad võitlust koertega, ajavad neid metsa mööda taga ega lase neid oma perekondade ligi.
Kuigi võrdlemisi julged, on nad siiski väga kavalad ja ettevaatlikud oma vaenlaste-salaküttide suhtes. Nagu kuuldub metsaametnikelt, kes nendega vahest kõige rohkem kokku puutuvad, ei jookse põdrad kunagi umbropsu üle sihtide ja teeradade, vaid kui selleks vähegi aega, peatuvad, heites pilgu kahele poole, et ohutuses veenduda.
Kuigi põtrade arv on tõusnud peamiselt viimase viie aasta jooksul, on siiski kaks viimast aastat olnud põtradele raskeks hävinguaastateks. Rohkesti hukkus põtru 1941. aastal, millisel suvel olid Alutaguse metsad täis põgenevaid punaarmee osi ja kommuniste. Samuti surmasid metsavennad oma toiduvajaduseks palju põtru ja kitsi. Ka salakütid on sõja-aastail aktiivsemad.
6.02 1943