Õpetajate Lehes sel reedel: rahvusvahelistest sõnadest, autoriõigustest, õpetajahariduse ebapopulaarsusest

Õpetajate Leht 05.02.2016 Foto: ÕL

Õpetajate Leht 5. veebruaril:

Educa haridusmess ergutas eestlaste fantaasiat

29. ja 30. jaanuaril toimus Helsingis Soome suurim haridusmess Educa. Nagu ikka, oli messil hulganisti eestlasi. Suurte rühmadena tuldi nii Tartust kui ka Tallinnast.

Särab, kiirgab ja nakatab

Programm «Noored kooli» on loomisest saati magnetina meelitanud kõrgharitud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Koolijuhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.

Suur Raasuke ja tilluke elevant

Kaarel Tarand: «Eesti riiki omavad kodanikud on oma palgatud peatreenerite suhtes ilmutanud lausa äärmuslikku leplikkust, kuid see pole ministreid-valitsusi pannud rohkem pingutama, vaid vastupidi, nad on aina laiendanud oma mugavustsooni ja olesklemist.»

Virvatulesõnad

«Välimuselt eksitavad, kahe keele vahel rändajat õigelt teelt vääravad, on nad just nagu virvatuled ehk sootulukesed, mis võrsuvad soogaasist ja õitsevad laugastel,» kirjutab semiootik ja raamatutoimetaja Priit Põhjala rahvusvahelistest sõnadest, mille sisu on eri keeltes erisugune.

Autoriõigusi peab teadma

«Igal autoril on õigus saada oma loomingu eest tasu ning kui ta ka on nõus sellest loobuma, peab see olema tema enda otsus, mitte kellegi teise eeldus,» kirjutab meediaspetsialist ja Vikipeedia aktivist Raul Veede.

Tubli õpilane, tule ülikooli õpetajaks õppima!

«Tõeliselt kurb on OECD aruandest lugeda, et õpetajaks õppimisest on huvitatud vaid üks protsent 15-aastastest eestlastest,» kirjutab Mart Reiniku kooli õpetaja Tuuli Hiiesalu.

Kas me räägime õigete sõnadega?

Erialakeele õpetamine kutsekoolis on pähkel, mida on vaja visalt edasi pureda. «Kui üldkeeles on «ribikont» täiesti kasutatav sõna, siis oskuskeeles tuleb ikkagi öelda «roie»,» kirjutab Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull.

Kutse ülikoolist – lisaväärtus erialavalikul

21. jaanuaril kaitsti esimest korda magistritööd, mille tulemusena said eripedagoogika ja logopeedia õppekava lõpetajad 7. taseme kutse. Selle sündmuse puhul vastasid nooremate üliõpilaste küsimustele lõpetajad Evelin Sikut (eripedagoog), Kaie Nõmmik ja Helen Kukk (logopeedid).

Kas lasteaiaõpetaja palk tõuseb?

Kooliõpetajate miinimumpalk üle Eesti on sellest aastast 958 eurot, lasteaiaõpetajate palkade erinevus piirkonniti seevastu kasvab. Kas ja kui suurt palgatõusu omavalitsused sel aastal lasteaiaõpetajatele kavandavad?

Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli

Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis ‒ on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel.

Väljaränne Eestist. Uusi fakte ja põnevaid lugusid 1941. aasta järelümberasumisest

Eesti ajaloomuuseumis algas jaanuaris loengusari «Järelümberasumine – tundmatust tuntuks», millega meenutatakse 75 aasta möödumist 1941. aasta algul toimunud ümberasumisest Eestist Saksamaale. Möödunud aastal Euroopat vallanud põgenikekriisi taustal on õpetlik jälgida, kuidas suhtuti Teise maailmasõja ajal Euroopas eestlastest põgenikesse, kuidas hindasid kodumaalt lahkunud eestlased enda olukorda ja kuidas vaatasid tulevikku. Ühtekokku sattus Eestist 1939.–1944. a lääneriikidesse üle 100 000 inimese, kellest suurem osa enam kunagi kodumaale ei naasnud. Suhtarvuna tollasesse rahvaarvu oli Eesti väljarände tõttu üks enim kaotanud riike Euroopas.

Mida teha kutsekoolides, et lõpetajad oleksid niisama edukad nagu Jamie Oliver?

Möödunud sügisel toimunud õppevisiidil tutvusid Eesti, Sloveenia ja Poola kutsehariduse asjatundjad Ühendkuningriigi kutseharidusega. Uuriti, mida ja kuidas parimates koolides tehakse, et kutseharidus seal nii populaarne on. Kuidas saavutatakse õppe tulemuslikkus ja asjaosaliste rahulolu?

Birma hariduse uus algus

Birma haridus on teiste Kagu-Aasia riikide omaga võrreldes mahajäänud, kirjutab Johanna Helin. Kogu riigis lõpetab keskkooli ainult 10% lastest. Vähesed õpetajad on saanud korraliku õpetajahariduse ning õppemeetodid on väga vanamoelised. MTÜ Mondo otsib Birmasse vabatahtlikke Eesti õpetajaid, kes aitaksid parandada sealse hariduse kvaliteeti.

Üks hetk kogu eluks

«Elupildi» rubriigis meenutab naljamees Valdo Jahilo, kuidas ta kaheksa-aastasena püüdis isa kukil kõikudes pildistada Piritale jõudvat olümpiatuld ja mis sellest üritusest sai.

Süsteemi ilu: ajaloomatemaatikat kah

Kahe aasta pärast tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Aga kus ja kuidas me seda teeme, sõltub suuresti sellest, mil moel õnnestub eelseisev ahviaasta üle elada. Oma riigi esimest juubelit, 1968, meil siin kodumaal ju eriti tähistada ei õnnestunud. Nii olemegi sunnitud tõdema, et rohkem kui poole oma riigi ajalikust loost pole meil olnud oma riiki.