Samal ajal kui Eestis hakati otsima miskit, mis paneks meie majanduse uuesti kasvama, näitab mitu maailma suurettevõtet eeskuju selles, mida kõike on vaja ja võimalik kiiresti muutuvas maailmas uue kasvu leidmiseks teha.
Kadri Hansalu: ettevõtjad, ümberpöörd! (4)
3. veebruar 2016, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu rahvusvahelist hiiglast on sattunud viimastel aastatel raskustesse. See ei tähenda nende puhul aga, et nad kahjumisse kukuks. Kaugel sellest. Kuna tegemist on börsiettevõtetega, siis piisab raskusteks sellest, et nad ei kasva enam nii kiiresti kui muidu. Aktsionärid ei talu paigalseisu ja aktsia hind hakkab järsult langema.
Eredaid näiteid on tõesti mitu. Näiteks vihatud ja armastatud iiri odavlennufirma Ryanair – paar aastat tagasi ei kasvanud nende äri enam oodatud mahus ning aktsionärid läksid rahutuks. Ettevõte töötas selle peale üsna kiiresti välja uue klienditeenindusstandardi, mille järgi hakati kliente vaid veidi paremini kohtlema: tehti ümber kodulehekülg, palgati klientide e-kirjadele vastav meeskond ega trahvitud enam reisijaid, kelle pagasi mõõtmed ületasid lubatut mõne millimeetri jagu. Aastake hiljem hõiskas ettevõtte juht Michael O’Leary: «Kui ma oleksin teadnud, et klientide vastu kena olemine töötab nii hästi, oleksin seda juba varem teinud!»
Mänguasjatootja Mattel kaotas mullu maailma suurima mänguasjafirma tiitli Legole ning mõistis, et ilma oma põhilise müügiartikli ehk Barbie nuku ümbertegemiseta ei hakka nad uuesti kasvama. Eelmisel nädalal tuldigi välja eri kehakujude ja nahavärviga Barbiedega, mis pole küll üllatav, aga on oma toodet aastaid tuliselt kaitsnud ettevõttele siiski suur järeleandmine klientide soovidele. Pole veel teada, kas see läheb tarbijatele peale või mitte, kuid elevust tekitasid nad igatahes omajagu.
Kiirtoidukett McDonald’s hakkas oma kohvikutes pakkuma kogu päeva serveeritavat hommikusööki (näiteks burgerid muna ja peekoniga jne) ning suutis samuti uuesti kasvama hakata. Coca-Cola veel otsib oma teed, kuid oma põhitoodete suure kriitika tõttu on hakanud üha enam arendama suhkruvabu tooteid ning turgu püüdma isegi vee müümisega.
Väga vähesed Eesti ettevõtted on börsil ning neil seesugust survet tavaliselt ei ole. Vähemalt avalikkusega suheldes jääb mulje, et suurem osa ettevõtjaid on rahul ka saavutatu jätkumisega ehk sama taseme säilitamisega. Ent sellelt pinnalt ongi Eesti majandusel väga raske uut hoogu sisse saada. Veel enam, väliskeskkonna kehvemaks pöörates on langus väga kiire tulema.
Vaadates kasvõi enim dividende maksnud ettevõtjate nimekirja, on näha, et iseseisvuse taastamise järel üles ehitatud ettevõtete omanikud on saavutanud piisava heaolutaseme, et endaga rahul olla ja edasise kasvu pärast mitte liiga muretseda. Aga valitsusel üksi on väga raske seda paati keerata. Tekkima peavad taas verejanu ja valmisolek kasvuks kasvõi kogu oma äri pea peale pöörata ning klientide soovidele vastu tulla või täiesti uusi soove luua. Vastasel juhul jääme veel kauaks vana ja kulunud klaaslage vahtima. Küsimus suurele ringile: kuidas seda isu tekitada?