Juhtkiri: meil läheb hästi!
8. detsember 2010, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PISA uuring kinnitab Eesti kooli head taset
On isegi mõnevõrra kurb, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) korraldab oma üleilmset haridusuuringut vaid kolme aasta tagant. Erinevalt iga-aastasest riigieksamite tulemustel põhinevast Eesti koolide edetabelist, mis avalikkuse ette jõudes alati palju kirgi kütab, on rahvusvahelise haridusuuringu PISA retseptsioon silmanähtavalt rahumeelsem.
Kui esimesel juhul tekib (või tekitatakse) avalikus ruumis ridamisi kunstlikke vastasseise, nagu eliit- versus tavakool, linna- versus maakool jms, siis PISA uuringu tulemuste põhjal selgub pigem tõsiasi, et võime oma haridussüsteemiga ilma igasuguse valehäbita rahul olla. Eile esitletud, 2009. aastal 15-aastaste õpilaste seas läbi viidud testide tulemustest selgub, et oleme 65 võrreldud riigi seas edukamate hulgas. Üldpingereas on Eesti 13. ja Euroopas 5. kohal. Parimateks hinnatud koolisüsteemides, mille hulka kuulub ka Eesti, on seos sotsiaalmajandustausta ja soorituse vahel nõrgem.
Eeltoodu ei tähenda, et Eesti õppeasutusi ei tuleks või ei tohiks aasta-aastalt riigieksamite tulemuste alusel võrrelda. Kuid Eesti kooli vaatlemine üleilmses mõõtkavas peaks ilmselgelt sisendama meile kindlust, et ei ole põhjust korraldada nii-öelda konkurentsist tingitud meedialahinguid ning külvata lapsevanemates ja nende kaudu ka lastes ebaterveid pingeid. Liigse konkurentsi eest hoiatab ka OECD uuring: «Riigid, mis loovad konkureerivama õhkkonna, kus paljud koolid võistlevad õpilaste nimel, ei saavuta süstemaatiliselt paremaid tulemusi.»
PISA-testist tulenevad järeldused väärivad võimalike haridusreformide kavandamisel põhjalikku analüüsi. Uuringu lõppjäreldustes seisab näiteks, et õpetajate taseme tõstmine on efektiivseim viis õpilaste tulemusi parandada. Kinnitust leiab ka asjaolu, et parimates koolisüsteemides on hariduse rahastamine tähtsal kohal, seejuures on keskmes õpetajate palgad.
See on oluline tähelepanukoht, kuid tähelepanelik tuleb meil olla ka siis, kui mõni poliitik PISA tulemused suure hurraaga oma valimisratsu ette rakendab. Õpetajate töötasu on loomulikult oluline, ent siingi peab analüüs lähtuma võrdlusest teiste riikidega.
Madal riiklik sissetulek ei ole vastuolus paremate haridustulemustega. Ehk siis – suur SKT elaniku kohta ei tähenda automaatselt tugevamat haridustaset ja koolisüsteemi. Teisisõnu: sarnase heaolutasemega riigid võivad saavutada väga erinevaid tulemusi. «Ettekujutus maailmast, mis on jagatud rikasteks ja hästi haritud maadeks ning vaesteks ja viletsa haridusega maadeks, on aegunud,» kummutab uuringu kokkuvõte ühe levinud «kurja konstandi».