Olev Remsu: ida ja lääs

Olev Remsu Foto: Ergo Kuld

Lääs on lääs ja ida on ida ning nad ei saa iialgi kokku, meenutab Venemaa ühe suurima intellektuaali, orientalisti ja filosoofi Nikolai Konradi sõnu kolumnist Olev Remsu.

Lääs panustab üksikisikule, tegi seda Hellase ja Rooma aegadel ja teeb seda ka viimastel sajanditel. Lääne jumaluseks on inimene, idas on inimestel jumal. Lääs oli idastunud siis, kui paavst valitses Euroopat, läänelikkus puhkes taas õide renessansis ja valgustusajastul. Reformatsiooni sügavaks mõtteks oli luua kompromiss inimese ja jumala vahel, nii et lambad oleksid terved ja hundid söönud. Ja peab tunnistama, et see võimatuna näiv ülesanne lahendati mõningase eduga: jumala ees seisab indiviid, kes suhtleb ideaalsel juhul jumalaga otse, mitte kollektiiv, kes suhtleb jumalaga kiriku või preestri vahendusel.

Isikuaustamine tähendab humanismi, selle sees ka inimese eest hoolitsemist, juhul kui ta sellega ise toime ei tule või tuleb kehvalt. Seda teevad heategevusorganisatsioonid ning põhimõtteliselt kogu sotsiaaldemokraatlik liikumine.