Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Marku Lamp: hüppeliseks metsaraiumise kasvuks pole põhjust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler | FOTO: Keskkonnaministeerium
FOTO: Pm

Valitsus on teinud otsuse luua võimalus Eesti lülitamiseks taastuvenergeetika statistikakaubandusse. Sellega seoses on küsitud, mida võiks otsus luua võimalus tulevikus statistikakaubanduse raames taastuvenergiast elektrit toota tähendada meie metsadele ja metsamajandamisele, kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Esiteks tuleb toonitada, et hüppelist puiduraiumise kasvu valitsuse otsuse tõttu oodata ei ole. Valitsus otsustab igakordse statistikakaubanduse tehingu eraldi ning taastuvenergia tootmisel leiaks kasutust madalakvaliteediline metsamaterjal, mis seni on vähe kasutust leidnud. Võimalikud puidu biomassi allikated on lehtpuistud ja raiejäätmed. Lisaks saab kütteks kasutada kände, mis jäävad praegu täielikult metsa. Samuti leiaksid kasutust mittemetsamaadelt, nt elektriliinidelt, kraavidelt, teedelt jm raiutav biomass ning Eesti saetööstustes tekkiv saepuru, puiduhake ja muud puidujäätmed. Täiendav ressurss on ka seni eksporditavas puidus.

Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või rohkem) puistute rohkus. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks majandusmetsades puidu ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall-lepikutest.

Hiljuti avaldatud uuringu «Eesti erametsaomandi struktuur ja metsade kasutamine 2015. aastal» tulemuste järgi on erametsaomanikud juriidilistest omanikest ligikaudu kaks korda vähemaktiivsed oma metsi majandama. Nõudluse tekitamine ammu raieküpseks saanud ja seni kasutust mitte leidnud lehtpuu puidule on eluterve alternatiiv fossiilsete kütuste kasutamisele energeetikas. Seeläbi tekkiv positiivne rahavoog võimaldab erametsaomanikel, kellele see kasutamata ressurss peamiselt kuulub, teha investeeringuid metsade majandamisse, luua töökohti metsasektorisse ning siduda tulevikus täiendavalt süsinikku.

Madalakvaliteedilise biomassi põletamine taastumatute kütuste asemel ja mahus, mis on jätkusuutliku metsamajandamisega kooskõlas, aitab panustada ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisesse. Sest erinevalt taastumatute kütuste põletamisest loetakse biomassi põletamisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide inventuuris nulliks.

Kooskõlas metsanduse arengukavaga

Puidu kasutamise võimalik suurendamine on kooskõlas metsanduse arengukavas võetud kestliku metsanduse eesmärkidega, milleks on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. «Metsanduse arengukava aastani 2020» järgi on jätkusuutlik raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit, Eesti viimaste aastate raiemaht on ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit. Tõenäoliselt jääb raie lähiaastatel 10 miljoni kuupmeetri tasemele, tõustes soodsate majandustingimuste korral 12 miljoni kuupmeetrini aastas perioodi lõpuosas. Praegu jääb Eesti metsades võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata 2–5 miljonit kuupmeetrit puitu. Negatiivse suundumusena väheneb seejuures metsa kasutusväärtus, kuna suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused.

Ka väidetel, et metsakasutus hakkab ohtlikult ning kaitsvate alade arvelt tõusma, ei ole alust. Looduskaitseliste eesmärkide tarbeks on üle 10% meie metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi metsade pindalast.

Tõsi on see, et päris ilma mõjuta seni suuresti kasutamata jääva metsamaterjali kasutuselevõtt ei ole. Ökoloogilises mõttes ei lähe puit ju metsas kunagi raisku, alati on keegi, kes seda ressurssi oma eluks tarbib, ka kõdunenud kujul. Seetõttu tuleb neid mõjusid ka jälgida. Kuid olulisest mõjust metsaelustikule saaksime rääkida siis, kui ületaksime metsanduse arengukavas kokkulepitud raiemahte. Seda plaani praegu ei ole.

----------------

Timo Tatar

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja

Taastuvenergia ressursid erinevad Euroopa riikides oluliselt. Nii on pika rannajoonega riikides eeldatavasti paremad tuuleolud ning väiksema asustustihendusega riikides paremad tingimused bioenergeetika arendamiseks. Eesti täidab meile seatud taastuvenergia eesmärgid, toodame juba 25 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest. See loob meile võimalused müüa taastuvenergiaühikuid riikidele, kes neid vajavad ega suuda oma taastuvenergia eesmärke täita.

Selle otsuse valguses on räägitud kõige enam Narva Elektrijaamade võimekusest toota 3 TWh taastuvenergiat. Oluline on aru saada, et see arv väljendab üksnes Narva Elektrijaamade tehnilist taastuvenergia tootmise võimekust ega iseloomusta praegu veel mitte mingil moel seda, kas, millal ja kui palju suudab Eesti oma taastuvenergiat statistikakaubanduse raames müüa. Need läbirääkimised võimalike ostjatega seisavad meil veel ees. Seetõttu ei ole mõtet sündmustest ette rutata. Riik ning samuti Eesti Energia käitub siin vastutustundlikult. Võimalik toetuse määr, millest on spekuleeritud (konkreetsed arvud selguvad, kui läbirääkimised mõne ostjariigiga on konkreetsemad), on üle kahe korra madalam kui toona makstud toetused. Igale võimalikule tehingule eelneb puiduturu mõjude analüüs.

Otsuse kriitikud on ette heitnud, justkui eelistaks riik selle otsusega Narva Elektrijaamu ning tegelikult tuleks toetada hoopis elektri ja soojuse koostootmisjaamu. Taastuvenergia kaubandus ei piira ühegi Eesti tootja võimalusi. Vastupidi, Narva Elektrijaamade vägisi turult kõrvaldamine just seda teeks. Samuti ei oleks ühe taastuvenergia tootja turult eemaldamine kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsireeglitega. Teisest küljest on tõsi, et elektri tootmisel kehtib endiselt mastaabiefekt ning suuremad tootmisüksused kipuvad olema kõrgema kasuteguriga ning madalama investeeringu erikuluga.

Ülalnimetatud põhimõtetest lähtuvalt otsustas valitsus hiljutisel kabinetinõupidamisel, et ei tee piiranguid ühelegi Eesti ettevõttele osaleda rahvusvahelisel taastuvenergia turul ning kõigil Eesti taastuvenergia tootjatele tuleb tagada võrdsed võimalused sellest turust osasaamiseks.

Tagasi üles