Marku Lamp: hüppeliseks metsaraiumise kasvuks pole põhjust

Marku Lamp
, keskkonnaministeeriumi asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler
Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler Foto: Keskkonnaministeerium

Valitsus on teinud otsuse luua võimalus Eesti lülitamiseks taastuvenergeetika statistikakaubandusse. Sellega seoses on küsitud, mida võiks otsus luua võimalus tulevikus statistikakaubanduse raames taastuvenergiast elektrit toota tähendada meie metsadele ja metsamajandamisele, kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Esiteks tuleb toonitada, et hüppelist puiduraiumise kasvu valitsuse otsuse tõttu oodata ei ole. Valitsus otsustab igakordse statistikakaubanduse tehingu eraldi ning taastuvenergia tootmisel leiaks kasutust madalakvaliteediline metsamaterjal, mis seni on vähe kasutust leidnud. Võimalikud puidu biomassi allikated on lehtpuistud ja raiejäätmed. Lisaks saab kütteks kasutada kände, mis jäävad praegu täielikult metsa. Samuti leiaksid kasutust mittemetsamaadelt, nt elektriliinidelt, kraavidelt, teedelt jm raiutav biomass ning Eesti saetööstustes tekkiv saepuru, puiduhake ja muud puidujäätmed. Täiendav ressurss on ka seni eksporditavas puidus.

Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või rohkem) puistute rohkus. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks majandusmetsades puidu ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall-lepikutest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles