Erinevate luureorganisatsioonide tegemistest kuuleme eelkõige tänu läbi- ja sissekukkumistele. Eesti kaitseväe luure on teatud mõttes olnud õnnetu organisatsioon, mis pole viimastel aastatel suutnud leida oma kohta ja õiget nišši.
Juhtkiri: kaitseväe salasilmad
30. jaanuar 2016, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka tema tegemistest teame tänu läbikukkumistele – tänu 2000. aastate lõpul nn luureskandaalile, kui tuli avalikuks, et sõjaväeluure on kogunud andmeid Eesti riigiametnike ja tsivilistide kohta, ning Eesti sõjaväeluurajate mitte kõige õnnestunumale missioonile Afganistanis. Nüüd on kaitseministeeriumis kooskõlastusringil eelnõu, mis annaks kaitseväe luurele suuremad õigused riigikaitseks olulise informatsiooni kogumiseks, muuhulgas lubades seda teha ka piiri taga. Põhimõtteliselt tooks see uuele elule ka kaitseväe luure.
Julgeolekusituatsioon meie regioonis on viimastel aastatel paraku kardinaalselt muutunud ning muutunud ohuhinnangud on tähendanud ka uusi väljakutseid Eesti julgeolekupoliitikale. Väikeriikide luureteenistused on ajalooliselt sõltunud ikka koostööst suurriikide luuretega ja sõltub ka edaspidi. Siin paneb asjad paika eri riikide käsutuses olevate ressursside hulk. Näiteks Suurbritannia välisluure MI6 aastaeelarve ületab Eesti aastase kaitseeelarve enam kui viis korda, töötajaid on MI6s avalikel andmetel rohkem kui 3000, mida on kaks korda vähem kui Eesti kaitseväes.
Sellegipoolest on Eesti kaitseväes võetud selgelt suund iseseisvate võimekuste kasvatamiseks, selles mõttes kuuluvad arendatavad erioperatsioonide- ning luurevõimekused samasse ritta paljuräägitud soomusmanöövrivõimekusega. Viimane annab tulevikus Eesti kaitseväele suutlikkuse pidada lahingut avamaastikul ja loomulikult on kogukamate soomusmasinate ilmumisel Eesti sõjaväe arsenali ka oma psühholoogiline moment. Kuid luure- ja erioperatsioonid, ehkki nad jäävad juba oma spetsiifikast tulenevalt varju, pole nüüdisaegses sõjanduses mitte vähem olulised. Pigem isegi olulisemad. Kui luure on ülemjuhataja silmad-kõrvad, siis erioperatsioonid on «skalpelliks» tema käes.
Kui luure on ülemjuhataja silmad-kõrvad, siis erioperatsioonid on «skalpelliks» tema käes.
Sõjaväeluure tegevus seisneb strateegilise ja taktikalise informatsiooni kogumises ning analüüsimises. Sellest sõltuvad juhtide otsused, kuna kvaliteetsem informatsioon võimaldab teha ühtlasi ka kvaliteetsemaid otsuseid. Kriisisituatsioonis sõltume nendest otsustest, mistõttu on kaitseväe luure elustamine ja tugevdamine igati tervitatav algatus. Seda, nagu ka erioperatsioonide võimekust, on tarvis järjepidevalt arendada ning sinna ressursse suunata, et likvideerida lünki riigikaitses.