Juhtkiri: Olga Temnikova – vedur rahvusvahelises kunstikarussellis

Üksteist aastat ja üksteist kultuurivedurit – Postimehe kultuuritoimetuse tunnustust ühele inimesele või meeskonnale, keda oleme tahtnud esile tõsta. Vedurite rohkusestki võib välja lugeda sümboolikat. Elav kultuur pole kindlasti vaid ühel liinil kihutav rong – vedureid, inimestevaheliste ühenduste loojaid, lähebki Eestil palju tarvis.

Sel aastal tõstame esile Temnikova & Kasela galeriid ning üksiti hea tänapäevase kunsti vedurit Olga Temnikovat. Ta on viinud eesti kunsti inimesteni nii välismaal kui ka Eestis ning toonud põnevaid välismaiste kunstnike töid Eestisse.

«See galerii on kommunikatsioon, minu jaoks ka loominguline projekt, milles ma kontrollin, samas kaotan kontrolli, lasen inimestel olla, kutsun neid külla jne. Üritan Eestit kaardile panna selliste koordinaatidega, mis mulle huvi pakuvad,» ütleb tänase lehe intervjuus Olga Temnikova.

Tõepoolest, galeristi töös põimub looming äriga. Loomulikult on iga näituse kokkupanek looming. Teisalt on galerist see, kelle oskuslikust suhtlemisest ja kontaktivõrgustikust sõltub see, kas kunstniku suurepärasusest saadakse teada ja kas ta tööd leiavad ostjaid. Ostjate leidmine on aga vältimatu eeldus selleks, et suurepärane kunstnik võiks oma tööd jätkata. Riiklikel stipendiumidel ja ka nn kunstnikupalgal on küll oma funktsioon, ent lõpuks peab kunstniku loovuse ja oskuste tulemus jõudma ikkagi nende silme ette, kellele see tulemus meeldib ja kes on nõus selle eest ka maksma. Ilma osavate, pühendunud ja loovate abilisteta see ülimalt konkurentsitihedal maailma kunstiturul tavaliselt ei juhtu.

Olga Temnikova on kuus aastat käinud väsimatult kunstimessidel ning suhelnud, suhelnud ja veel kord suhelnud. Messid on rahvusvaheline galeriide karusell, kus peale hiliste öötundideni venivaid pidusid tuleb just galeristil hommikul vara ärgata ja olla taas suurepärases vormis, et suhelda üha uute ja uute inimestega. Sellistel messidel edu saavutamiseks peab olema nii kunstnike tööde kui ka galeristi sära, aga kahtlemata ka ta püsivust ning usku oma tegevusse. Eelmise aasta edu-õied kinnitavad, et neid kiiduväärseid võimeid Olga Temnikoval jagub.

Postimehe küsimusele, millised on hea galeristi isikuomadused, vastas Temnikova humoorikalt: «Väsimatus ja ebaadekvaatne ambitsioonikus. Sümpaatia õnnetute rikaste inimeste vastu liiga ei tee.» (PM 6.11.2015)

Läbi üheteistkümne aasta on Postimehe kultuuritoimetus valinud veduri auhinna saajaks neid, kes on teinud me kultuuri(korralduse)s tublisid tegusid ja tõstnud selle mingis mõttes lausa uuele tasemele. Ka valdkondade loetelu on muljetavaldavalt kirju, nagu see elavas kultuuris olema peabki. Pole kahtlustki, et eesti kultuuri vedajaid jagub ning ärgu pahandatagu, et veduri-auhinnaga tõstame igal aastal esile vaid ühe inimese või meeskonna.