Üha enam eksperte on arvamusel, et Islamiriik (ISIS) on kauaks ja teda tuleb võtta tõsiselt. Ülemaailmse katkuna leviv äärmusliikumine on ohuks nii traditsioonilisele islamile kui teistele religioonidele, iseäranis kristlusele, kirjutab riigikogu liige, erukindral Ants Laaneots (Reformierakond).
Islamiriik kujutab endast tunnustamata kvaasiriiklikku moodustist ja rahvusvahelist sunniitide islamistlikku terroriorganisatsiooni, mis tegutseb peamiselt Süüria idaosa ja Iraagi põhjaosa territooriumil. Tema kontrollitava territooriumi suuruseks hinnatakse 60 000 – 90 000 ruutkilomeetrit, millel elab ligi kaheksamiljoniline, peamiselt sunniitidest koosnev elanikkond.
2014. aasta suvel kuulutas ISISe juhtkond riigi «pühale seadusele» koraanile ja sunnale vastava šariaatliku juhtimisvormiga ülemaailmseks kalifaadiks, pealinnaks Süüria linn Ar-Raqqah. Selle juhiks, piiramatu võimuga kaliifiks kuulutati Abu Bakr al-Baghdadi. Kalifaadi eripäraks on äärmuslik sallimatus ja terror kõigi teiste religioonide ja kultuuride esindajate, aga ka islami mittesunniitlikkesse harudesse kuulujate vastu.
Maailma suurim terroristlik organisatsioon püüab toimida nagu korralik riik: võtab enda peale vallutatud territooriumide administratiivjuhtimise, tegeleb finantsidega, loob sidemed erinevate riiklike ja mitteriiklike struktuuridega, osaleb aktiivselt massimeedias. Riigi majandust juhivad kaliifi volitatud nõunikud, kes tegelikult moodustavadki tsiviilvalitsuse.
Kontrolli all olevate alade valitsemisega tegelevad vikaar Iraagis ja vikaar Süürias, nende alluvuses on provintside kubernerid. Islamiriigi kontrollitavate alade pideva muutumisega sõja käigus muutub ka administratiivse juhtimise territoriaalne struktuur.
Äriettevõtete loomine on ülimalt lihtsustatud. Näiteks poe või töökoja avamiseks pole vaja ei luba, registreerimist või lõivu. Nende maksukoormus sõltub linnast või asulast. Islamiriigi pealinnas Ar-Raqqah's on see väikeettevõttele 10 dollarit kuus. Suurtes linnades taastatakse ja pannakse tööle kõik elutegevuseks vajalikud süsteemid: elektrivõrk, veesüsteemid, kanalisatsioon, mobiilside ning isegi internet.
ISISt nimetatakse kõige rikkamaks terroristlikuks organisatsiooniks ajaloos. Forbesi andmetel ületab selle eelarve kaks miljardit dollarit aastas. Kalifaadi sissetulekud tulevad maksudest, sundkoormistest ja lunarahast teiste uskude esindajatele, kuid peamiselt kauplemisest ajalooliste reliikviatega ning naftaga Iraagi ja Süüria mustal turul.
Naftat müüakse turuhinnast odavamalt, üldmahuga circa 350 000 barrelit ööpäevas, teenides olenevalt hinnast 1–3 miljonit dollarit päevas. Nafta legaliseerimise peamiseks kohaks peetakse Türgit, kuhu see jõuab vahendajate abil.
Islamiriik on demonstreerinud äärmuslikku julmust ja halastamatust kõigi opositsioonis olevate vaenlaste suhtes, olgu nad kristlased, šiiidid, juudiusulised või isegi sunniidid. Samas, terror ja inimeludega mängimine on islamis keelatud ning selle mõistavad hukka isegi religiooni radikaalseimad esindajad – radikaalsed salafistid.
Riigis on ametlikult taastatud orjus vaenlaste ja teist usku naiste suhtes, toimib orjakaubandus. Oma naistest-fanaatikutest moodustatakse löögiüksusi. Kontrollitaval territooriumil toimub laste intensiivne ideoloogiline töötlus ning sõjaline väljaõpe – kaasa arvatud treeningud sõjavangidel –, kus lapsi õpetatakse tapma ka inimesi.
ÜRO 2015. aastal avaldatud ettekandes, mis tugines ekspertide poolt Iraagis 2014. aasta juunist 2015. aasta veebruarini läbi viidud uuringutele, märgitakse: «Organisatsioon «Islamiriik» ei halastanud ühelegi kogukonnale Iraagis. Vägivalda rakendati šiiitide, kristlaste, turkomanide, kurdide, yazidide ja teiste kogukondade esindajate vastu, kaasa arvatud sunniidid.»
Islamiriigi relvaüksustesse kuulub erinevatel andmetel 60 000 – 80 000 hästi relvastatud võitlejat, kes omavad ka raskerelvastust tankide, soomukite, jalaväe lahingumasinate, suurtükkide ja muu tehnika näol. Vene kaitseministri Sergei Šoigu info kohaselt võitlevad ligi 60 000 neist Süürias, ülejäänud Iraagis. Raskerelvastus hangitakse peamiselt sõjasaagina Iraagis ja Süürias vallutatud valitsusvägede sõjaväelinnakutest.
ISISe ridades tegutsevad vabatahtlikud ligi 80 riigist, sh Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kanadast, Venemaalt, Saksamaalt, Marokost. Vene kindralstaabi andmetel sõdib relvaformeeringutes enam kui 16 000 välisvõitlejat, sh 4000–5000 vene keelt kõnelevat inimest. Suure osa viimastest moodustavad Põhja-Kaukaasia rahvaste esindajad, 1990. aastate Põhja-Kaukaasia sõdade veteranid: tšetšeenid, ingušid, dagestanlased. On ka venelasi, tatarlasi ja Kesk-Aasia riikide esindajaid.
Kalifaadi sõjavägi on segatüüpi. Selles on kutselised sõjaväelased, vabatahtlikud, ajateenijad, palgasõdurid, eriti hinnatakse tšetšeene. Pilt mõlemas kalifaati kuuluvas riigis on erinev. Näiteks Iraagis on väga palju vabatahtlikke, keda motiveerib viha šiiitide ja kurdide vastu. Põhiosa kalifaadi toetajatest ja võitlejatest moodustavad vaesed araablased, kes pärast kaost Iraagis ja Süürias ei näe mingit alternatiivi ning arvavad, et ISIS kujutab endast võimalust muuta maailm selliseks, nagu nemad seda soovivad. Nende jaoks on kalifaat see heategija, kes võitleb uskmatutega. Kusjuures, Süüria võitlejad ei tegutse Iraagis ja vastupidi, iraaklased ei võitle Süürias.
Miks on Islamiriik nii edukas lahinguväljal? Kõigepealt sõdalaste usust tulenev kõrge moraal, surmapõlgus, otstarbekohane võitlustaktika. Iisraeli luureohvitser kirjeldab viimast järgmiselt: võitlejad ei kasuta tavalist konventsionaalset lähenemist, vaid hajutatud lahingu ehk sisside taktikat ja üllatusrünnakuid. Väikesed, kuni sajamehelised salgad autodel või sõjasaagiks saadud soomusmasinatel liiguvad ja manööverdavad kiiresti maastikul. Lahingu raskuspunkti võidakse koondada kuni tuhat võitlejat, kes omakorda jagatakse gruppideks. Klassikaline võitleja kannab kerget relvastust, tal ei ole soomusvesti ja kiivrit. Lahingusse läheb ta kartmatult, lõpmatu usuga oma tegevusse. Ta ei karda surma, sest kui see juhtub lahingus, saab ta enda arvates paradiisi.
Grupi tüüpiline taktika tugineb lõhkeainet täis tuubitud soomukite kasutamisele. Kohtumisel vastasega, näiteks sõjaväe baasiga, astub grupp sellega lahingkontakti. See on pettemanööver. Eesmärgiks, et soomukid – neid on tavaliselt mitu, kusjuures ainult üks neist täidetud lõhkeainega –, saaksid baasile võimalikult lähedale minna. Vastase sõdurid ei tea, milline neist on ohtlik. Jõudnud baasile võimalikult lähedale, lõhkab suitsiidiründaja transpordi. Järgneb võimas plahvatus, osa baasist lendab õhku, hukkuvad mitmed sõdurid, ülejäänud saavad ajuvapustuse või põrutuse ja on mõneks minutiks lahinguvõimetud. Islamistide mobiilsed grupid kasutavad viivitamata need minutid ära, ründavad objekti, võtavad sõjaväelasi vangi, viivad ära tehnika.
USA eriteenistuste andmetel ühineb organisatsiooniga igal kuul ligi tuhat vabatahtlikku erinevatest välisriikidest. Eksperdid murravad pead, mis meelitab noori mehi üle kogu maailma ühinema terroristidega, võitlema nende eesmärkide nimel, surema lahingus.
Suur osa neist rõhutab Islamiriigi oskuslikku, laiahaardelist ja efektiivset rahvusvahelises mastaabis propagandat, milleks kasutatakse nii massimeediat, internetti kui islami vaimulikke ja organisatsiooni rakukesi üle kogu maailma.
Rõhutakse ebaõiglusele, mille all kannatavad Euroopas, Aasias ja teistel kontinentidel elavad, eeskätt noored moslemid, ning kutsutakse neid Islamiriigi eest ühiselt võitlema. Tänu ülivõimsale propagandale on sajad tuhanded inimesed hakanud uskuma sellesse uude paradiisi, islami fanaatikute arv suureneb iga päevaga.
Teiseks vahendiks on raha eest palgasõdurite värbamine. USA ajaleht Financial Times märgib, et vabatahtlikult terroristide ridadesse astunud välismaalastele makstakse olenevalt ametikohast 600 kuni 1000 dollarit kuus. Kohalikud elanikud, kes on andnud ustavusvande ISISe liidrile Abu Bakr al-Baghdadile, saavad 200 kuni 300 dollarit. Islamiriigi juhtkond püüab eeskätt värvata erinevaid spetsialiste, kes omavad sügavaid tehnilisi, majanduslikke ja muid eriteadmisi. Mõningad neist lähevad ISISe teenistusse raha pärast, kuna makstakse hästi; teised hirmust perede pärast, kes ei jõudnud põgeneda terroristide hõivatud aladelt. Suure osa spetsialistidest moodustavad aga Euroopast ja Ameerikast tulijad, kes vihkavad lääne elulaadi ja on vastu võtnud fundamentaalse islami.
Ja lõpuks, religioon. Paljud teadlased on seisukohal, et islam on praegu oma aktiivsuse tipul ja läbimas usulist reformatsiooni analoogselt sellega, mille elas 15.–16. sajandil ehk pool tuhat aastat varem üle kristlus. Meenutagem kolmekümneaastast sõda ja inkvisitsiooni. Põhjus selleks on lihtne: islam tekkis kristlusest oluliselt hiljem, 7. sajandil.
Lahendusena näevad eksperdid kõikide usutunnistuste jõupingutuste ühendamist võitluses noorsoo radikaliseerumise vastu. Väga tähtis on ka võimalikult kiiresti neutraliseerida Islamiriigi peamine trump – terroristide ekspluateeritav teooria õiglusest ja ebaõiglusest.