Jevgeni Krištafovitši avalik kiri Artur Talvikule: palun võta aru pähe ja toeta kooseluseaduse rakendusakte

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. jaanuar 2016 16:08
Jevgeni Krištafovitš | FOTO: Alexandra Malysheva

Vabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš kutsub avalikus kirjas erakonnakaaslast Artur Talvikut võtma aru pähe ja toetama kooseluseaduse rakendusakte riigikogus.

Kallis Artur Talvik!

Ma tahan kirjutada Sulle täna demokraatiast ja kogukondlikkusest. Viimasel ajal Sa nii tihti räägid neist oma avalikes kirjades ja sütitavates kõnedes riigikogu kõnepuldis – seega seda enam peaksid Sa ise rahvasaadikuna käituma vastavalt. Seega ma palun Sul võtta ometi aru pähe ja toetada kooseluseaduse rakendusakte, et see nii oodatud ja oluline seadus just Sinu ja meie erakonna pärast eluliselt vajalike juriidiliste regulatsioonideta ei jääks.

Kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, küll ilma täiendavate rakendusaktideta, kuid teatavasti on kümned paarid juba võtnud ühendust notaribüroodega, et oma faktiline kooselu seaduslikult vormistada nagu kord ja kohus. Mõned eriti aktiivselt kooseluseaduse pisidetaile meedias tutvustanud notaribürood töötasid jaanuaris nagu tõelised õnnepaleed, kus teineteisele armastus- ja truudusvannet on käinud andmas nii erisooliste kui samasooliste partneritega kooselulepinguid sõlmivad paarid.

Asjaolu, et kooselulepinguid on kehtiva seaduse alusel juba parasjagu sõlmitud, teeb eriti kummaliseks opositsioonierakondade soovi kooseluseadust praegu tühistada. Kord antud õigusi ei saa suvaliselt tagasi võtta, see oleks korraga nii ebamoraalne kui ka ebaseaduslik. Kui pärisorjus on keelatud, siis enam seda ei taastata, kui naistele on antud hääletusõigus, siis enam seda tagasi võtta ei tohi. Nii ka kooseluseadusega: kui sooneutraalne tsiviilpartnerluse institutsioon on loodud ja inimesed on seda omaks võtnud, siis seda enam tagasi ei pööra.

Vaidlus ei käi enam selle üle, kas kooseluseadus on Eestile vajalik või mitte. Riigikogu napi häälteenamusega on seadus juba vastu võetud. Selle üle võib koos EKRE ja IRLiga küll mõnusalt kaua vaielda, kas kaks häält on piisav ülekaal parlamendis, et sedavõrd olulise regulatsiooni pidada päriselt omaksvõetuks. Kuid meenutagem siinkohal, et ka deklaratsioon Eesti iseseisvuse taastamisest võeti 1991. aastal vastu vaid 69 häälega, ning 36 toonast Ülemnõukogu saadikut lahkusid hääletamise ajal protesti märgiks üldse saalist. Ka toona räägiti kirglikult Toompea kõnepuldist, et meie ühiskond olevat lõhestunud, kuid kas see oleks olnud tõesti piisav põhjus, et jätta iseseisvus välja kuulutamata? Mida Sina sellest arvad, Artur?

Ma julgen tõmmata paralleele kooseluseaduse ja 1991. aasta taasiseseisvumise deklaratsiooni vahel kasvõi seetõttu, et mõlema otsuse vastuvõtmise järel tõid inimesed saadikutele tänutäheks lilli. Teisi sarnaseid ühiskonna reaktsioone põhjustanud riigikogu otsuseid mulle lihtsalt ei meenu.

Ma kirjutan Sulle täna selleks, et otsustades kooseluseaduse rakendusaktide üle Sa meenutaksid, miks me 2014. aastal Vabaerakonna asutasime. Me lubasime anda võimu rahvale tagasi, vandusime võidelda selle nimel, et otsuseid võetaks vastu kogukondi kaasates, mitte aga poliitikute salakokkulepete tulemusena. Ja valimistel meid usaldati. Aastatki pole veel sellest valimiskampaaniast möödunud, kas selle teesid on Sul ikka veel meeles?

Kuidas Sa praegu lubad nii lihtsalt siduda oma nime selliste algatustega nagu nn paarkonnaseadus, mille koostamisse ei olnud teadlikult kogukonda üldse kaasatud? See on ju täiesti vastuolus kõikide meie deklareeritud väärtuste ja lubadustega! Mis maailmavaateline valik see selline on!?

Ja ometi, kui ka Sinu allkirja kandev eranditult samasoolistele paaridele mõeldud nn paarkonnaseadus saaks reaalselt kehtestatud, kuidas see lahendaks erisooliste partneritega kooselulepinguid sõlminud paaride muresid, mis on praegu tekkinud seoses kooseluseaduse rakendusaktide puudumisega? Teie kabinetivaikuses kirjutatud eelnõu on kahjuks juriidiline praak, mis tavaliselt juhtubki siis, kui seadusloomega tegeletakse nõndaviisi – vaikides ja selja taga. Aga me ju ometi lubasime talitada teistmoodi!

Ei saa kuidagi jätta mainimata, et selle seaduse oluline mõõde on välispoliitiline. Sellest, kuidas riigikogu praegu hääletab selles esmapilgul vaid tehnilises rakendusaktide puudutavas küsimuses, sõltub tegelikult, milline maine on meie riigil läänepartnerite silmis. Kas jääb ikka kõlama sõnum, et üldise demokraatia ja vabaduse retoorikaga Eesti parlamenti pääsenud uus poliitiline jõud tegeleb seal vähemuste kiusamisega ja neile kord juba antud õiguste äravõtmisega?

Esimene vasikas läks Sul küll aia taha, kui Sa hääletasid kampsunitega solidaarselt kooseluseaduse rakendusaktide vastu, ning ainuke julge inimene meie fraktsioonis, kes suutis sellele amoraalsele diktaadile vastu seista, oli hoopis Monika Haukanõmm. Kuid kõik pole Sinu jaoks veel lõplikult kadunud. Ees ootab seaduse teine ja kolmas lugemine.

Hea Artur, Sinu isikumandaat riigikogus annab Sulle moraalse õiguse rääkida rahva nimel. Ning ma siiralt loodan, et Sinu hääl aitab ka teistel meie erakonna liikmetel otsustada selles asjas parteilisele survele vaatamata kooseluseaduse toetamise kasuks.

Palun, päästa Vabaerakonna maine riigikogus ja aita meil kõigutada seda paati, kus me istume praegu koos EKRE «tuld kooseluseaduse pihta» populistlike jüngritega! On vaja ujuda hoopis teises suunas, sest aasta on juba 2016.

Jevgeni Krištafovitš

Eesti Vabaerakonna liige

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL